Eestlased armastavad vabadust. Nad on loomult teistsugused kui nende idanaabrid, kes vajavad tugevat juhti – tsaari. Vabadus on hindamatu ja seda ei saa kunagi võtta kui kingitust.

Vahel võib elus juhtuda nii, et kõige süütum asi muudab kogu su elu, samal ajal kui kaua ette plaanitu, millele sa oled rajanud oma usu, lootuse ja unelmad, lõpeb samas, kus see algas. Aga tagantjärele tarkusega pole ka midagi peale hakata. Olgu selle väite tõestuseks investeerimispanga Lehman Brothers pankrot. Märke kokkukukkumisest oli muidugi, aga kui igaüks teeb tonnide viisi raha, siis kes tahaks olla see, kes julma teate edastab? Kuni meil on vabadus, kas me peaksime siis muretsema tuleviku pärast?

Ühel kaunil õhtul istusin oma Lõuna-Eestis asuva talu akna all ja silmitsesin põhjamaa taevast. Kuskil kaugel sähvisid välgud. Ma kujutasin selgelt ette, mis tunne oleks olnud sõja ajal eemalt vaadata, kuidas vene piloodid pommitavad Narvat ja Tallinna. Kui palju esmapilgul omavahel mitte seoses olevaid sündmusi peetakse juhuslikuks või tähtsusetuks toimumise ajal, aga kui oleks teatud tagajärgi, kas neid oleks siis lastud juhtuda?

Kui venelased ja sakslased teevad midagi koos, siis tekitab see maailmale ainult peavalu. Vähemasti siis, kui mängus on Schroeder ja Putin. Olukord maailmas on pingeline. Venemaa jookseb maha oma sarvi Gruusias, lollitades lääneriike ja hoides neid samal ajal lõksus oma naftaga. Paistab, et sakslased ja prantslased ei soovi vastu hakata, tuues ettekäändeks Vene ähvardused energeetika alal. Siin peaks asuma tegutsema Euroopa Liit (EL) ja ühendama Eesti, Läti ning Leedu Euroopa ühtsesse energiavõrku. Kui neil riikidel on tarvis paigaldada kaableid ja torujuhtmeid, siis las nad teevad seda. EL peaks panustama energiasse ilma Venemaaga koostööd tegemata ja mitte lubama venelastel teha eraldi leppeid oma liikmetega, et mitte lõhkuda regionaalset solidaarsust. Venemaa tahab saada tagasi kõike, mis ta kaotas Nõukogude Liidu kokkukukkumisega.

Eesti Keskerakond soovib viia Eesti Energia börsile. See oleks meie jaoks enesetapp, arvestades seda, kuidas meie idanaaber supleb praegu nafta- ja gaasituludes. Alles mõni päev tagasi rääkis Keskerakonna liige Evelyn Sepp Eesti Televisiooni uudistesaates, et Eesti peaks Venemaaga proovima koos töötada, selle asemel et suhtuda temasse kui oma vaenlasesse. Meenutagem, et Keskerakond on sõlminud sõprussidemed Putini parteiga. Isegi pärast sündmusi Gruusias pole nad sellest sidemest lahti öelnud. Ma olin väga üllatunud, kui mõned Keskerakonna liikmed, keda ma isiklikult tunnen, ütlesid mulle, et nad ei usu, et nende erakond on tõepoolest Putini parteiga lähedalt seotud! Nad arvavad, et see on ainult opositsiooni propagandatrikk! Keskerakond loodab sellele, et koalitsioon laguneb, kuna olukord majanduses on äärmiselt keeruline. Pärast seda tulevad nemad võimule ja sidemed Venemaaga loomulikult tugevnevad.

Energiaküsimus on täna sama tähtis, kui oli tuumarelvade küsimus 1960-ndatel aastatel.
1930-ndate aastate lõpul kutsus Adolf Hitler sakslasi koju, et nendega siis asustada vallutatud maid. Täna teevad seda Putin ja Medvedev, kutsudes koju venelasi. Igale vene perekonnale pakutakse ümberasumistasu – perekonnapeale 60.000 rubla, igale pereliikmele 20.000 rubla jms. Ainult 16 peret Eestist on avaldanud soovi sellele kutsele järgneda, ja neistki kõigile ei andnud Venemaa tagasipöördumiseks luba.

Siinkohal võiks meenutada setude ütlust, et siga ei lähe oma toitvast künast kaugele.

Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn

Märkmed: