Mõned päevad enne koosolekut sattus minu kätte Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (MHI) poolt välja antud teatmik. Raamatus olid graafikad ja diagrammid selle kohta, kui palju päikesevalgust saavad Eesti erinevad paigad iga päev. Instituut on niisugust infot kogunud juba aastakümneid. Lugesin teatmikku ja võrdlesin selles toodud andmeid nende andmetega, mida olime meie kasutanud oma kalkulatsioonides ja mida me olime saanud NASA-lt. Nagu üks eestlane mulle hiljuti ütles – kui päikeseenergia on tulutoov, siis peavad need numbrid olema õiged.
Helistasin instituudi direktorile Jaan Saarele ja selgitasin talle, mis meil plaanis on, kutsudes ka teda Sõmerpallu koosolekule. Hr. Saar vastas, et tal on hea meel meie soovi üle päikeseenergia kui taastuvenergia kasutamise tutvustamisel. Ta avaldas meie jutuajamises arusaamatust, miks Eestis ollakse nii ükskõiksed päikeseenergia kasutamise võimaluste suhtes, nagu oleks tegemist mingi poliitilise otsusega, sest isegi ühel diskussioonil, mis hiljuti peeti Tartus antud teemal, räägiti vaid biomassist ja tuuleenergiast. Kuna hr. Saar ei saanud ise kohale tulla, palus ta osaleda Ain Kallisel, oma kaastöötajal, kes oli ka üks eespool nimetatud teatmiku koostajatest.
Enne koosoleku algust võtsime Michaeli ja Suzannega, minu äripartneritega Energy Smart OÜ-st, auto peale Galina Rehkli, kes elab samuti Kurenurmes ja on ka väga huvitatud antud teemast, tunneb kohalikku elanikkonda ja maaelu ning on alati valmis meid aitama nõu ja jõuga.
Sõmerpalu koolis olid mõned huvilised meie sinna jõudes juba kohal. Michaelil oli kaasas kaks LED-tänavavalgustuslampi, millised me panime kiiresti üles. Üks 25 W lamp oli sama ere kui 500 W pirn – see ei lähe kuumaks, ei lõhke ja peab vastu 15 aastat. Meie meelest oli oluline inimestele näidata selliseid lampe ja seda, et nad saaksid neid oma käega katsuda ning mõista, kui erinevad on need tavapärastest säästupirnidest.
Meil oli väga hea meel, et kohale jõudis ka Ain Kallis, kes võttis esimesena sõna. Oma kõnes kinnitas ta, et MHI arvutused vastavad meie omadele, mis me olime saanud NASA-lt ja et NASA omakorda saab kliimaandmed MHI-lt. Ka on mõõtmised tõestanud, et Eestis peegeldab talvel pilvise ilmaga maas olev lumi rohkem valgust tagasi, kui juhul, mil taevas oleks pilvitu ja päike paistaks. See tähendab aga, et päikeseenergial on talve tingimustes veelgi suurem tulevik, kui me seni olime lootnud.
Ain Kallis esitas küsimuse päikesejälgijate usaldusväärsuse kohta, arvates, et need nõuavad kompuutreid, mis jälgiksid päikest, Maa liikumist etc. Michael selgitas talle, et me ei mõõda mitte päikese kiirgust, vaid püüame kinni tema energiat. Meie jälgijatel ei ole mingeid arvuteid, sest midagi pole vaja siin arvutiga teha. Meie jälgijad vajavad ainult sensoreid, mis pööravad päikesepaneelid sinna, kus on kõige rohkem valgust. Selle selgitusega jäi rahule ka Ain Kallis.
Pärast koosolekut kohtusime mõnede talunikega ja meil oli hea meel kuulda, kui paljud juba kasutavad päikeseenergiat vee soojendamiseks, aga ka tuuleenergiat biomassi tootmiseks. Seega on Euroopa Liidu rahad juba sellelgi alal talumeesteni jõudnud. Julgustasime talunikke kasutama jõudsalt Eesti saadikuid Brüsselis ja ka Toompeal, et Eesti kasutaks maksimaalselt ära ELi toetusrahade võimalusi päikeseenergia valdkonnas.
Eestis on meie andmetel rohkem päikesevalgust kui Ida-Saksamaal või Poolas, aga me pole sammugi liikunud selles suunas, et seda energiat kasutada. Saksamaa ja Poola teevad seda aga hoogsalt. Raha liigub energiavõrgustikku pidi, mille lõpus on pärast Poolat, Leedut ja Lätit Eesti. Talunikud peaksid eurorahade taotlemisel just järgmisel aastal eriti aktiivsed olema, mil taastuvenergiale on EL kavandanud rohkesti toetusraha.
Kõige tähtsam ongi meeles pidada, et talunikule ei tule anda mitte kala, vaid tuleb ulatada õng.
Viido Polikarpus
Marketing and Public Affairs Manager
Energy Smart OÜ
Õismäe tee 46a
13512 Tallinn
Estonia
viido.polikarpus@energysmart.ee
www.energysmart.ee