Naabripoiss Rasmus seisis kannatlikult talu sissesõidutee ääres, jalgratas käekõrval. Ta oli kuulnud, et olümpiavõitja Erki Nool on tulemas külla Austraalia eestlasele Michael Wegecsanyile ja tema abikaasale Suzannele, kes mullu Kurenurmesse elama kolisid.
Ja sealt juba Erki tuligi, ta viipas meile tervituseks ja naeratas Rasmusele. Poiss hüppas ratta selga ja paistis olevat õnnelik talle kingitud naeratuse üle.
Suzanne oli valmistanud lõunasöögi. Oodates veel Tõnu Jõgist lasksime hea maitsta õunamahlal, mida ma oma talu õuntest olin pressinud. Tõnu Jõgis on meie Kurenurme päikesepargi projekti insener. Me loodame, et püstitame pargi juba eeloleva suve lõpuks.
Erki Nool kuulub riigikogu keskkonnakomisjoni. Riigikokku on ta valitud Võru-, Valga- ja Põlvamaalt, seega on ta ka huvitatud kõigest, mis seda piirkonda arendaks.
Rääkisime Erkile oma kavatsusest korraldada seminar kohalikele talunikele ja maaomanikele, kus selgitame lähemalt taastuvenergia kasulikkust ja seda, kuidas aktiivne, realistlikke tariife toetav riiklik poliitika oleks kõigile kasuks.
Praegu levib rahva seas müüt, et tarbijate elektriarved tõusevad lakke, kui hakatakse kasutama taastuvenergiat. Inglismaal antakse taastuvenergia tagasiostu tariifi igaühele, kes genereerib puhast taastuvenergiat – 6 krooni kW eest. Umbes sama on see hind ka Saksamaal ja Lätis. Miljardeid on makstud kohalikele energiakompaniidele ainult selle eest, et nad kuskil midagi parandaks, asendaks või ehitaks rahvusliku julgeoleku kaitseks jne., kuid kas on ükski neist ettevõtmistest kunagi alandanud tarbijale elektri hinda?
Igas teises Euroopa Liidu (EL) riigis on taastuvenergia kõige suurem vaenlane kohalik energiakompanii ise. Need ei taha loobuda oma monopoolsest seisundist. Kui Eesti valitsus kinnitab realistlikud tagasiostu tariifid taastuvenergiale, siis saavad kasu ka talunikud, kes kasutavad hüdro-, tuuleenergiat või päikesepaneele. Elektri hind sellest ei muutu. 5 aasta pärast, kui Eesti on ühendatud ühtsesse Euroopa energiavõrku, ostame ja müüme me energiat vabalt turult.
Meie firma, Energy Smart OÜ tegi mõned arvutused. Meid huvitas: kui Eesti tariif oleks olnud pool teiste Euroopa riikide omast ja kui meie päikesepark juba töötaks, kui palju oleksid siis teeninud talunikud, kellel oleks olnud 300 kW võimsusega päikesepark? Kui tasu oleks olnud 3 krooni kW eest, siis oleks jaanuaris talunik teeninud ca 52.000 krooni. Sel aastal oli jaanuar külm ja lumine, nii et see summa oleks olnud ilmselt kõrgem. Veebruaris oleksid sissetulekud tõusnud 80.000 kroonini. Kuidas saaks Eesti talunik teisiti nii palju kasumit teenida? Peame silmas ka seda, et jaanuar ja veebruar on kõige vähema päikesevalgusega kuud Eestis.
Eesti Energia surus just läbi kokkuleppe, millega nad saavad 25 miljardit krooni subsideeringuid, et ehitada kaks 400 mW põlevkivikatelt; 400 miljonit katuste ehitamiseks Kohtla-Järve tuhamägedele ja veel miljoneid meilt või ELilt, et üht-teist oma süsteemis parandada või ümber teha. Sellest hoolimata tõuseb meie elektriarve kogu aeg.
Kui palju inimesi teab, et 95% veest, mis meie maapinnas leidub, kasutab ära just Eesti Energia, maksmata selle eest sentigi, samal ajal aga reostades sedasama vett oma jahutussüsteemist läbi lastes? Eesti Energia pumpab Narvas põlevkivist energia tootmisel otse atmosfääri süsihappegaasi, puhast kasvuhoonegaasi. Põlevkivi põletamine on üks kõige mustemaid energia tootmise viise üldse. Eesti põhjavesigi on seetõttu mitu meetrit sügavamale langenud, nii et nüüd tuleb teha sügavamad kaevud puhta vee hankimiseks.
Ma olen käinud Kohtla-Järve kaevandustes. Kogu sealne maapind seisab tegelikult nagu karkudel, kuna maa-alune pind on läbi kaevatud. Peipsi järvest kandub sinna kogu aeg vett, kaevandusi peab alalõpmata veest tühjaks pumpama. Ühel päeval võib juhtuda, et Ida-Virumaa suured maa-alad kukuvad lihtsalt sisse ja Peipsi järv voolab Narva-Jõesuust Läänemerre. Seega kaotaksime ühe suurima mageveereservuaari kogu maailmas!
On tõesti aeg hakata mõtlema enda ja oma laste tulevikule.
Erki Nool ütles, et kui rääkida eesti maksumaksjale, et tal tuleb millelegi 500 krooni rohkem maksta, siis on ta väga aktiivne asjaga tegelema, aga kui jutt on miljarditest, kehitab ta õlgu.
Kui Tõnu Jõgis saabus, istusime kõik lõunalauda. Suzanne on suurepärane kokk. Michael rääkis Erkile oma kogemustest päikeseenergia alal Austraalias, kus ta nägi päikesetööstuse plahvatuslikku kosumist – alustatinullist ja jõuti miljardite dollariteni paari aasta jooksul. Tänapäeval on selle tööstusega seotud tuhanded inimesed. Kõik see võib juhtuda ka Eestis.
Pärast lõunasööki selgitasime oma Kurenurme päikesepargi projekti Erkile. Lõpetasime oma jutud õues, kus Michael näitas Erkile üht meie suvel paigaldatavat päikesepaneeli.
Erki on riigikogu keskkonnakomisjoni liikmena huvitatud alternatiivenergiast ja kavatsenud isegi mõnda varianti kasutada, aga tunnistas, et tal pole endal nii palju kogemusi, et teha valik ja otsustada. Michael pakkus end Erkile alternatiivenergia konsultandiks, samuti lubas ta teha energia-auditi.
Oli juba peaaegu pime, kui Erki sõitis Otepääle. Näitasin talle ka kohta meie talu maadel, kuhu me päikesepargi püstitame. Erki meelest oli huvitav, et pargi piir on vastu Juhan Partsi isale kuulunud maid. Kes teab, ehk soojendab see üles majandusministri südame ja ta otsustab seda piirkonda aktiivsemalt toetada.
Õhtul ei jõudnud Michael ja Suzanne Erkit ära kiita. Mitte ainult sellepärast, et ta on olümpiavõitja ja riigikogu liige, vaid et ta on südamlik, kaasamõtlev ja tegutsev inimene, kes vesteldes vaatab sulle otse silma.
Viido Polikarpus
Energy Smart OÜ
