Eelmisel nädalal ilmus Tunne Kelamilt uus raamat pealkirjaga „Eesti eest Euroopas“, mida esitleti tema kui Euroopa Parlamendi saadiku büroos. Tegemist on rohke pildimaterjaliga teosega, milles antakse ülevaade Tunne Kelami tööst europarlamendis. (vt. artikkel teisal tänases lehes).

Kahtlemata võib tema tegevust Brüsselis pidada kõige tulemuslikumaks, võrreldes teiste Eesti saadikutega. Tunne Kelami eestvedamisel võeti aprillis 2009 vastu resolutsioon, milles on kirjas, et mõistetakse hukka „… kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete rezhiimide toime pandud kõik inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised“.

14. mail aga kõneles Tunne Kelam oma tegemistest koosviibimisel Eesti Majas. Ta rõhutas seda, kui tähtsad on isiklikud kontaktid Brüsselis, et oma ettepanekuid ellu viia. Kõik parlamendiliikmed peaksid töötama koos ühise eesmärgi nimel.

Ma tunnen Tunne Kelamit juba palju aastaid ja tean, et ta on üks kõige otsekohesemaid ja töökamaid inimesi. Eestil ei saakski olla paremat esindajat Brüsselis, kui on tema, sest Tunne seisab tõepoolest kindlalt Eesti eest Euroopas.

Üks koosolekul osalejatest, kes teeb äri Venemaal, rääkis sellest, mis seal praegu toimub. Tema sõnade järgi hoiavad paljud kubernerid täna eemale Putini Moskva-liinist. Peterburi huvides aga ei ole see, kui ei arendata suhteid Balti riikidega, nemad teevad tööd suhete parandamiseks. Balti riikidel ja Venemaal on vastastikused huvid ekspordi ja impordi küsimuses.

Tunne Kelam ütles, et Venemaa suudab alati olla omaenda kõige suurem vaenlane. Just siis, kui Euroopa Liit vajas kindlat energiaallikat ja Venemaa ning Saksamaa arendasid Gazpromi, sulges Venemaa gaasikraanid Ukrainale poliitilistel põhjustel, olles kinnituseks faktile, et Venemaa ei ole usaldusväärne partner. Veel tõi Tunne huvitava paralleeli: Nelson Mandela, kes oli 24 aastat vangis, sai Lõuna-Aafrika presidendiks. Nüüd aga on saanud Venemaal paljudele poliitikutele ohtlikuks Hodorkovski, kes mõne aasta pärast vabaneb vanglast. Putin ja ta sõbrad ei oska temaga midagi muud peale hakata, kui hoida endiselt vanglas ja esitada talle üha uusi süüdistusi.

Kui Moskvas lõppes just kõigi aegade kõige kallimalt etendatud Eurovisiooni lauluvõistlus – Eesti esines seal väga hästi –, siis meie ootame Eestis oma laulupidu, mis toimub juuli algul. Loodetavasti näen ma suve ilusaimal kuul Eesti Majas kõiki oma vanu sõpru – neid, kes elavad koduses Euroopa Liidus, aga ka neid, kes tulevad siia üle ookeani. Eelmise nädala lõpul saingi siin lõunasöögiks kokku Toomas Tuulinguga, globaalse eestlasega, kes rääkis mulle, kuidas ta kohtus hiljuti Charlie ja Jaak Pärliga Palm Beachis Floridas ning Aavo Kõivuga Jupiteris. Vanadest semudest on ikka tore kuulda.

Need, kes pole kaua aega Tallinnas käinud, võivad jälle üllatuda, kui siia tulevad. Vana Sakala Keskuse asemel on valmimas uus kontserdimaja. Olin algul selle ehitamise vastu, kuna mulle ei meeldinud, kui barbaarselt asi ära otsustati ja vana lõhuti, nüüd ei jää üle muud, kui loota, et uus asendab vana väärikalt.

Vana aega sain meenutada koos Ameerika kindraliga, kes oli Eesti Majas koos ühe turismigrupiga. Ta mäletas kunagist SADM-programmi. Rääkisin talle, kuidas ma omal ajal USA sõjaväes olles tegin langevarjuhüppeid, aatompomm seljakotis. Kindral juhtis mu tähelepanu sellele, et SADM-programm oli 1970-ndate aastate keskpaigani täiesti salajane. Kinnitasin talle, et olin sellest teadlik, ja kinkisin talle CD oma lauludega. Ta vaatas seda ja küsis, kas see pole mitte jälle üks pomm?

Kui kõik ümberringi muutub moodsamaks, siis pean ütlema, et Eesti Majas Tallinnas suuri muutusi olnud ei ole. Toit on siin ikka endiselt eestimaine: sült, rosolje, heeringas, hapukapsas, hernesupp, must leib etc. Lisanud oleme aga „õnneliku tunni“ ehk happy hour’i.

Eesti Maja avas oma kodulehel uue lingi nendele, kes tulevad laulupeo ajal Eestisse. Sellele võib jätta teateid oma sõpradele kohtumiseks Eesti Majas. Miks mitte pidada siin maha mõnigi hea ja lõbus pidu! Selle toreda mõtte eest oleme tänulikud Juta Ristsoole.

Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn

Märkmed: