Viido veerg: Gay'dest, Kadriorust ja gaasitorust
Arvamus | 03 Feb 2006  | Viido PolikarpusEWR
Ameerika Ühendriigid näitavad, kuidas töötab demokraatia USAs. Valitsusel on vaja asendada ülemkohtunik Sandra Day O’Connor. See on USA tasakaalustatud eelarvepoliitika alussammas. See hääletamine on oluline ka seepärast, et see määrab seadusandliku ja täidesaatva võimu piirid pikkadeks aastateks. Ameerika on õppinud tooma iga probleemi selle ühisnimetajani – näiteks kõnealune isik kas on või ei ole abordi/gay õiguste vastu.

Kõik Ameerika poliitilised parteid on õppinud ära, kuidas valitseda nii, et ei võeta mingit seisukohta mõnes küsimuses. Kuidas anda kindlaid, turvalisi vastuseid, ilma et oleks sisuliselt midagi öeldud. Või kuidas tõmmata tähelepanu ära oluliselt probleemilt.

On kummaline, et need, kes nõuavad abortide keelustamist, pooldavad tihti surmanuhtlust. Ja need, kes seisavad vangla väravate taga, põlevad küünlad ja plakatid käes, nõudes kellegi surmanuhtluse tühistamist, on sageli abortide lubamise poolt. Ainuke, mida ameeriklane üldse saab teada inimese kohta, keda ta valib, on see, mida viimane arvab gay'de õigustest või abordi keelamisest.

Eestis on ka alanud arutelud gayde õiguste teemal. Elton John on lõpuks abiellunud oma kauaaegse armastatuga. Ma ei saa aru, mida kurja võiks see ükskõik kellele teha. Lääne kultuuris on alati olnud palju homoseksuaale, olgu siis kunstis, teaduses, filosoofias jne. Nimetagem siin Aristotelest, Sapphot, Michelangelot, Da Vincit jpt. Ma kardan, et meie poliitikud on juba hirmul – ükskõik mida sa kunagi ükskõik kus oled öelnud, võib sulle bumerangina tagasi tulla. Meedia ei andesta midagi. Juba praegu on tunda, et avalikku teenistusse ei julgetagi enam kandideerida hirmust maatasa tümitamise ees.

Ajakiri People Ameerikas ja meie Kroonika on olnud alati populaarsemad kui Foreign Affairs või Tuna. Esimene põhineb fotodel, teine tekstil. Ka Rooma tsirkus loodi selleks, et masside meeli köita, et nad unustaksid oma armetu olukorra. On põnevam meedias hoida üleval „Kadriorgia“ teemat kui seda, et soomlased, kes on sunnitud kasutama Venemaa gaasi, lubasid venelastel viia gaasitrassi läbi nende territoriaalvetest otse Saksamaale. Nemad on ainukesed Läänemere-äärsetest riikidest, kes seda on teinud, kusjuures ei räägitud läbi ühegi naabriga. See gaasitoru paneb Eesti samasugusesse sõltuvusse Vene gaasist nagu on Soome ise. 1947. aastal uputasid venelased tohutu koguse saksa mürkgaase samasse kohta, kuhu paigaldatakse nüüd gaasitrass. Sama on teinud sakslased. Kas ei pane see meid mõtlema?

Kokkuvõttes tahan ma öelda, et praegu toimub meile palju olulisemaid asju, kui olid lastepeod Kadriorus, nii et mõistlik oleks vaadata, mis toimub mujal maailmas.





 
Arvamus