Kogu jutt sellest, mida Eesti peaks tegema, et integreerida vene kogukonda, paistab olevat lihtsalt tühi kära. Meie, eestlased, oleme olnud tolerantsemad kui isegi Jumal ise oleks olnud Eedeni aias. Me pole oma vene vähemusele keelanud midagi, välja arvatud asjaolu, et me oleme soovinud nende lojaalsust Eesti riigile.
Kui Shimon Peres viibis Tallinnas juudi sünagoogi avamisel, külastasid mõned Ameerika turistid ka Eesti Maja. Enamasti ma vestlen turistidega, kui nad meie majja tulevad. Üks turist rääkis mulle, et talle tundunud kummaline, kuidas keegi noormees uhkusega teatanud, et ta olevat kolmandat põlve venelane, kes elab Eestis. Noormees ei öelnud, et ta on Eesti venelane. Mina sündisin Saksamaal, elasin pikki aastaid Ameerikas ja kinnitan senini, et ma olen Ameerika eestlane. Ameerika turistigrupis oli Lakewoodist, New Jerseyst pärit inimesi. Teatavasti on Lakewoodis suur ortodokssete juutide kogukond. Minult küsiti uue juudi sünagoogi kohta ja Peresi visiidi kohta palju küsimusi. Shimon Peresi seisukoht pronkssõduri kohta, mida ta Tallinnas tugevalt väljendas, oli selge – Eesti käsitles pronkssõduri küsimust väga professionaalselt ja see ongi Eesti siseasi.
Juba fakt ise, et Peres tuli Eestisse, näitab, et juudid ei pea Eestit fashistlikuks riigiks. Kui minult küsiti juudi kogukonna kohta Eestis, siis vastasin, et juudid on siin õppinud ära eesti keele ja sulanud meie ühiskonda. Eesti ühiskonna kõige lugupeetavamate liikmete seas on palju juute, nad räägivad puhast eesti keelt ja sellepärast peetakse neid eestlasteks.
Ma mäletan ka, et Eesti konsulaadis New Yorgis töötas kaunis noor must tüdruk, kes saadeti sinna Tallinnast ja kes rääkis puhast eesti keelt. Ta oli sama tume kui Dave Benton, kes mõni aasta tagasi võitis Eurovisiooni koos Tanel Padariga.
Eestlased on pragmaatilised ja võtavad rõõmsalt omaks kõige parema osa sellest, mis peitub igas rahvas. Nii oleme me alati teinud, see ongi eesti rahva sügav olemus. Meid on vallutanud nii taanlased, rootslased, sakslased kui venelased ja me oleme neilt kõigilt midagi head ka üle võtnud. Täna oleksime uhked, kui siin elavad venelased hakkaksid eestlasteks – on selles midagi halba? Kõik, mida me soovime, on see, et nad oleksid Eesti riigile lojaalsed.
Kui lülitada sisse televiisor, võib sealt leida üle 10 venekeelse kanali, mis sisaldavad uudiseid, sporti, filme või mida iganes, nii et võime öelda, et miski pole vene keelt kõnelevale inimesele Eestis keelatud. Tegelikult – kuigi Eesti on EL-i liige, on mul üha raskem leida ingliskeelseid kanaleid, mis pole vene keeles üle dubleeritud, välja arvatud Euronews.
Eestis koolis käivad vene lapsed võivad valida, kas nad soovivad õppida vene või eesti koolis, seda kuni keskkooli lõpuni välja. Ma ei tea küll ühtegi riiki, kus niisugune võimalus oleks vähemusrahvusele antud.
Eesti politseinikud, poemüüjad, teenindajad jne räägivad kõik ka vene keelt, seda nõuab neilt seadus. Aga samal ajal töötab lennujaamas, sadamas või raudteel palju venelasi, kes ei ole senini õppinud ära eesti keelt. Ja see on seadusevastane.
Hiilivat kakskeelsust on juba ammu märgata paljudes väikestes asjades. Näiteks teadaandeid kaubamajades antakse edasi nii eesti kui vene keeles, toidupakkidel on kirjad eesti ja vene keeles, reklaam potsatab postkasti tekstiga, mis on nii eesti kui vene keeles, panka helistades kuuled lindilt teksti nii eesti kui vene keeles.
Praegu räägitakse palju venekeelsest telekanalist, mis peaks hakkama siinsetele venelastele Eesti kohta infot edastama. Ma arvan, et see on maksumaksja raha raiskamine, sest venelased ei huvitu Eestist, nad ei taha midagi teada meie ajaloost või kultuurist. Äsja avaldatud uurimus näitas, et suurem osa siinseid venelasi usub, et Eestit ei okupeeritud 1944. aastal, vaid Eesti astus vabatahtlikult Nõukogude Liitu. Ma ei usu, et venelased hakkaksid seda kanalit vaatama. Pealegi edastab juba praegu riigitelevisioon venekeelseid uudiseid. Mis mulle meelehärmi teeb, on see, et venekeelsetel uudistel pole all subtiitreid nende jaoks, kes seda keelt ei mõista, aga tahaksid ka neid uudiseid jälgida.
Paar päeva tagasi juhtus raske õnnetus Rakveres Tivoli lõbustuspargis, viga sai 45 inimest, pooled nendest olid lapsed. Eesti uudised kajastasid seda põhjalikult. Rakverest pidi Tivoli aga minema Sillamäele, mis on teatavasti venekeelne linn. Kas poleks võinud juhtuda nii, et kuna sealne elanikkond Eesti uudiseid ei vaata ega kuula, siis poleks neil aimugi, kui ohtlik meelelahutus nende linna jõuab. Kuigi seda on kurb öelda, aga siiski võib olla nii, et just selliste õnnetuste läbi näevad ka venelased, et on kasulik jälgida selle riigi televisiooni, mis on nende kodumaa.
Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn
Viido veerg: Integratsioonist
Arvamus
TRENDING
