Tallinna Eesti Majas, nii Lauteri tänaval kui Toompeal, kohtab toredaid inimesi, kellega maailmaasju arutada. Ja muidugi on üks teema Venemaa presidendi valimised.
Nüüd, kui Venemaa pseudodemokraatlikud valimised on seljataga, tahavad paljud teada, mida kujutab endast uus mees Medvedev. Nagu enamik inimesi neis maailmapaigus, kus inimesi julgustatakse mõtlema, küsin minagi endalt, miks Putin ei teinud Ivanovist presidendikandidaati. Ma kahtlustan, et põhjus on väga lihtne – Ivanov oleks olnud Putini jaoks liiga pikk mees, liiga nutikas ja liiga ohtlik. Võiks ju edasi fantaseerida: Ivanov oleks olnud väga põnev valik juba sellepärast, et tema juured oleksid olnud Eestis, ta lahkus siit koos Nõukogude võimu kukutamisega, aga nagu teisedki nõukogude inimesed, kes elasid ja töötasid Eestis, ei õppinud temagi ära eesti keelt. Caesarile Shakespeare’i tragöödias „Julius Caesar“ kuuluvad sõnad: „Tal on kõhe ja näljane pilk!” Caesar soovis, et tema ümber oleksid paksud, mugavust armastavad mehed, kes oleksid selle nimel olnud valmis ohverdama mida iganes. Nii on ka Medvedev lihtsalt Putini tehiskaaslane, nagu Sancho Panza. Putin vajab enda kõrvale kedagi, kes oleks ilma temata lihtsalt tühi koht. Aga fakt, et kuni tänase päevani juhib Medvedev Gazpromi, võib olla tegelik põhjus, miks ta juhib ka kogu riiki.
Medvedev on praegu valitud järgmiseks presidendiks ja asub ise peaministri esimese asetäitja ametikohal, Putin on president kuni 7. maini. Putin on öelnud, et pärast seda saab temast Venemaa peaminister. Venemaa konstitutsiooniline veidrus, mis seda perioodi puudutab, näitab, et kui asjad jäävad nii, nagu nad praegu on, siis peab president Medvedev oma ametisse määramise päeval rahuldama peaministri esimese asetäitja Medvedevi tagasiastumispalve koos kogu valitsuse tagasiastumispalvega, enne kui ta saab nimetada Putini ametisse. Ja kui siia lisada tõsiasi, et Medvedev, nagu me juba teame, on ka Gazpromi nõukogu esimees, siis võib juhtuda, et see mees hoiab ühel hetkel korraga kolme ametiposti: president, peaministri esimene asetäitja ja Gazpromi juht.
Samal ajal kui uued oligarhid saavad võimu juurde, istub Hodorkovski vanglas selle eest, et ta olevat raisanud riigi raha umbes 8 miljardi dollari väärtuses. Kas keegi on Venemaal julgenud küsida või tundnud huvi selle vastu, kuidas Venemaa praegune president Putin, kes on ju alati väidetavasti olnud oma rahva teenistuses, on suutnud kokku ajada varanduse, mis küünib 45-65 miljardi dollarini?
Muidugi võib Putin olla haavatav, kui tema tehinguid uurimise alla võtta, sellepärast ongi äärmiselt vajalik leida endale usaldusväärne järglane, mitte aga selline, kes võib tema vastu töötama hakata.
Just nii, nagu Saudi Araabia kuninglik perekond, kes kontrollib naftat, ongi Saudi Araabia, nii võib Venemaaks pidada neid väheseid isikuid, kes kontrollivad Gazpromi. Seaduslikult ei saa miski takistada Medvedevil olemast edasi Gazpromi juht isegi vaatamata sellele, et siia on sisse programmeeritud huvide konflikt, kuna ühe riigi president peaks olema sellistes küsimustes neutraalne isik.
Oli julgustav kuulata BBC raadiokommentaatorit arutlemas Venemaast tulenevate ohtude üle, mis puudutavad kahte suurt gaasijuhet – Nord Streami, mis on kavandatud Läänemere põhja, ja South Streami, mis on plaanitud Musta mere põhja. Venemaa võtab nendega endale tohutu vastutuse, samas me teame, et Venemaa pole siiani võtnud endale mingit vastutust Tshernobõli eest või soovinud seda teemat uuesti päevakorda võtta. Mida maailma arvates Venemaa teeb, kui gaasitoru äkki lekkima hakkab või lausa lõhkeb?
Maailm muutub paljudes vormides. Kui ma mõtlen sellele, et endine Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder töötab nüüd Gazpromi heaks, et Saksamaa praegune kantsler on pärit Ida-Saksamaalt ja kui siia lisada, et Putin oli KGB töötaja Ida-Saksamaal, siis ei usalda ma selles küsimuses küll ühtegi neist.
Venemaa valitsus, tahtes oma imidzhit – KGB jt. – maailma silmis parandada, korraldab rahvusliku võistluse, et leida isikut, kes kõige paremini väljendaks nende julgeolekuorganite positiivset tööd paljude aastate jooksul. Ma usun, et Eesti peaks mõtlema oma rahvusliku võistluse peale, et luua parim võimalus, kuidas tõestada, et FJB on täna ja jääb ka tulevikus sama halvaks, kui ta on alati olnud.
Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn
Viido veerg: President Ivanov
Arvamus
TRENDING
