Pärnu on linn, kus ma pole mitu aastat käinud, kuigi mulle on seal alati meeldinud. Tõelise suvepealinnana tekitab ta alati omapärase tunde. Ka minu abikaasa Heli arvab samamoodi. Kui me saime kutse Käbi Laretei uue raamatu esitlusele, mis toimus Pärnu rannaklubis Sunset, otsustasime, et sinna läheme me igal juhul.
Olin plaaninud Tallinnast ära sõita lõuna ajal, et enne üritust Pärnu linna ja randa nautida. Heli aga, nagu alati, tahtis enne veel mitmeid asju korraldada, sest tal on alati käed-jalad töid ja tegemisi täis. Hoiatasin teda, et sel juhul me küll õigeks ajaks ei jõua, sest Heli tegemised võtavad ikka mitu tundi aega. Selle Heli mõttega kadus minu viimane lootus sõita välja normaalsel ajal. Ja et esitlus pidi algama kell 5 p.l., siis ei suutnud miski siin ilmas sundida Heli sõitma välja liiga vara, sest see oleks tema meelest lihtsalt aja raiskamine.
Niisiis alustasimegi sõitu alles kell 3 p.l. Tallinna–Pärnu maantee on sama tiheda liiklusega kui Tallinna–Tartu maantee, ka loodus pole sel teel eriti põnev.
Täpselt kell 5 jõudsime Pärnusse linnavalitsuse hoone juurde ja soovisime seal parkida. Olime enam-vähem ajalises graafikus. Millega me aga polnud arvestanud, oli asjaolu, et Pärnus läks parkimiseks vaja peenraha, aga meil polnud seda kaasas. Kuskil mujal kui lähedal asuvas kasiinos polnud võimalik raha vahetada. Seadsin sammud sinna. Ma ei teadnud, kui kaua me seal autot pargime, seepärast tahtsin vahetada peeneks 100-kroonise. Kasiinos vastati mulle, et nad teenindavad ainult oma kliente. Tegin siis süütu näo pähe ja vastasin, et muidugi olen ma nende klient. Mündid käes, sammusin ma mänguautomaadi juurde ja panin sinna neli krooni, kohe võitsin tagasi kuus. Et administraator mind jälgis, siis ei tahtnud ma, et ta kohe märkaks minu soovi ainult raha vahetada, ja mängisin edasi. Panin siis 10 krooni masinasse ja sain tagasi 20. Täna peab olema küll mu õnnepäev, mõtlesin. Ma oleksin seal ilmselt veel kauemgi mänginud ja oma suurt võitu oodanud, kui administraator poleks pidanud paremaks tähtsama asjaga, nimelt tuhatooside tühjendamisega tegelema hakata. Nii ei olnud mul enam mõtet seal peitust mängida.
Eestis on kasiinodes lubatud suitsetada. Olen kindel, et ilmselt on keegi kuskil kellelegi selle loa eest maksnud, aga millest ma aru ei saa – kuidas on kasiinodes klientide ja sealsete töötajate tervis vähem tähtis kui kuskil mujal, näiteks restoranis. Tundub, et kasiinode töötajaid ja sealseid kliente karistatakse selle eest, et nad seal töötavad või mängimas käivad.
Igatahes lahkusin ma kasiinost nüüd juba tõtates, et otsida üles Heli. Käbile oli tarvis ju veel lilled muretseda. Nägingi Helit õige pea, ta teatas, et lillepood on üsna kaugel. Kingituseks oli mul Käbi jaoks kaasas T-särk, see oli Mikk Pahapilli, olümpiamängudele mineva Eesti sportlase reklaamsärk, mille oli hommikul Eesti Majja toonud Miku mentor ja mänedzher. Eesti Maja aga on Mikku kogu aeg toetanud, võiks isegi öelda, et Mikk on kasvanud üles tervisliku eesti toidu peal.
Kui me lõpuks õnnelikult klubisse Sunset jõudsime, oli raamatu esitlus juba muidugi alanud. Kohal oli väga esinduslik seltskond: Jaak Jõerüüt, praegune Eesti suursaadik Riias, sotsiaalminister Maret Maripuu ja kultuuriminister Laine Jänes, Riigikogu esimees Ene Ergma, helilooja Urmas Sisask, tuntud TV intervjueerija Urmas Ott ja kirjastaja Sirje Endre, aga ka Käbi õde Maimu jpt. Kui Käbi mind märkas, lõi ta suurest rõõmust käsi kokku ja hüüatas: „Viido! Ma juba kartsin, et sa ei saagi tulla, mul on väga hea meel, et sa siin oled!“ Ka mul oli suur rõõm Käbiga jälle kohtuda. Aasta tagasi, kui ma olin Stockholmi Eesti Majas kõnekoosolekule esinema kutsutud, kohtusin seal Käbiga ja me rääkisime seal tema käsilolevast raamatust, mille esitlus just nüüd Pärnus teoks sai.
Käbi Laretei uus raamat kannab pealkirja „Kuhu jäi kõik see armastus?“ ja selles avaldab autor oma endise abikaasa, maailmakuulsa filmirezhissööri Ingmar Bergmani armastuskirjad talle. Vahepeal leiame ka katkendeid Käbi enda päevaraamatust.
Käbi Laretei värske teos on parim kink armastatud inimesele.
Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn
Viido veerg: Sõit Käbi Laretei raamatu esitlusele (11)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Triinule - ei pea lugema neid kirjatükke, mis ei meeldi! Sinu kommentaar on tõesti läbi imbunud kadedusest ja vihkamisest. Aga kõigist teemadest, millele vihjad - taevake, kirjuta ise! Las Viido kirjutab, mis temale tähtis on. Kohe kindlasti loen ma Viido omi edaspidigi, aga kahtlen, kas hakkan kunagi lugema sinu omi.
Kuuldes kuidas see dirigent Paavo Järvi oskuslikult imeb end rikkaks kaasmaalaste arvel, ei usu et see mees päris ausat juttu räägib. Mees on ise kümneid korda rikkam kui Viido, ning ta jutt on ka selline ennastkiitev nagu VP jutt keda kritiseeriti. Arvan et teie objektiivsus ei ole päris tasakaalus.
Eks teil ole õigus, Triin. Aga kas maksab sellest suurt numbrit teha?
Arvamus
TRENDING
