Jõulude ja uue aasta vahel vaatasin ma oma kodus Tallinnas Eesti telekanleid. Kanal2 üks huvitavamaid saateid oli kokkuvõte 50-st möödunud aasta olulisemast poliitilisest sündmusest. Iga sündmust kommenteerisid eesti poliitikud Mart Laar ja Vilja Savisaar, Eesti Miss 2005 Laura Kõrgemäe ja tuntud poplaulja Vaiko Eplik, kes ühel aastal esindas Eestit Eurovisioonil.

Sündmused, mis 50 hulka mahtusid, olid muidugi tsunami, Iraagi sõda, orkaan Katrina jne. Ka kommentaarid olid üsna ette arvatavad, kuid siiski mitte kõik.

Orkaani Katrina ja kõiki probleeme, mis Ameerikal sellega seoses olid, kommenteeris Vilja Savisaar, öeldes, et kõik ju teavad, mis maa see USA on – küllap pole ta nii võimas, nagu meile kogu aeg on räägitud. Teisal teatas ta täiesti süüdimatult, et Eesti valitsuse otsus liituda Euroopa Liiduga (EL) oli vägivald eesti rahva vastu ja tema ei nõustu selle otsusega kunagi. Lisaks ütles Vilja Savisaar end olevat Tartust pärit, kuid minu teada on ta pärit hoopis Võrumaalt Antsla lähedalt, kus on ka minu abikaasa vanemate talu.

Eesti Misski „säras” oma vastustega, tuletades meelde Paris Hiltonit. Küsimusele, mida head on EL toonud Eestile, vastas ta küsimusega: kas meie elu on praegu siis parem, kui see oli 10 aastat tagasi? Küllap oli ta oma elu 10 aastat tagasi tõesti parem, sest siis oli ta vaid kaheksa aastat vana ja tema eest hoolitsesid ta vanemad.

Kui Vilja Savisaare juurde tagasi tulla, siis elas temagi 10 aastat tagasi kindlasti paremini. Ja väga raske on mul aru saada, miks ta nii halvustavalt suhtub USA-sse ja EL-i. Kui eesti rahvas oleks öelnud „ei” euroliiduga ühinemisele, oleksid näiteks pangadki ilmselt kohe Eestist lahkunud. Euroopa investorid on mänginud märkimisväärset rolli Eesti edus. Kas Vilja mäletab, kui oluline osa oli Ühendriikidel selles, et Vene väed siit 31. augustil 1994 lahkusid? Kui vene sõjaväelased teatasid, et neil pole Venemaal kuskil elada, siis ehitasid ameeriklased neile maju nende põlisele kodumaale, et neil poleks enam võimalik toetuda sellele argumendile.

Kujutagem korraks ette olukorda, et Eesti pole EL-is, siis oleks Läti piirini jõudes olnud meil võimalik lugeda silti „Euroopa Liidu piir”. Veelgi hullem – sõites Lätist Eestisse oleks olnud piiril silt – „Te lahkute Euroopa Liidust ja sisenete Eestisse”! Minul oleks kohe tekkinud küsimus – kui ma lahkun Euroopa Liidust, siis kuhu ma sel juhul ikkagi jõuan? Kas Venemaale?

Täna oleme me kindla peale eurooplased ja see on kõige tähtsam. Loomulikult on EL-il palju lahendamist vajavaid probleeme ja Eestil on oma roll nendele lahenduste leidmisel. Me saame nüüd aga olla kindlad, et meil on ka tulevik, millele loota.

Majandusminister Edgar Savisaar teatas, et võib juhtuda, et me müüme Eesti raudtee venelastele 6 miljardi Eesti krooni eest, kui Eesti valitsus ei osta seda inglastelt sama suure summa eest tagasi. Inglased ostsid raudtee omal ajal ühe miljardi eest. Kui nüüd on raudtee hind kuus korda tõusnud, siis oleks küll huvitav teada, miks on tarvis nii väärtuslikku ettevõtet praegu müüa?

Mis juhtub aga siis, kui Venemaa tõesti on nõus maksma kuus miljardit? Eesti raudtee võib ka oma kõrget hinda venelaste jaoks väärt olla, kui arvestada, et venelased saavad nii oma kütust transportida läbi Venemaa ja Eesti otse juba ootavatesse konteineritesse. Me oleme juba näinud, kuidas Venemaa kasutas ära oma energiakaarti Ukraina vastu. Eestit teeb ettevaatlikuks Gazpromi ja Venemaa välispoliitika vaheline side. Samal päeval, kui Venemaast sai G8 riikide eesistuja, keeras Gazprom kinni Ukraina gaasikraanid, sest viimane polnud nõus maksma mitmekordselt kõrgemat hinda.

Eesti ei tohi kunagi jätta end Venemaa majanduse meelevalda. Venemaa hindab vaid jõudu, ei midagi muud. Võimalik, et Venemaa kütuse- ja gaasirahad tõmbavad kuskil lava taga niite, et diskrediteerida oma praegusi omanikke ja need mängust välja lüüa. Ja et saavutada kontroll Eesti raudtee üle.

Märkmed: