History-kanalil oli saade sellest, kuidas hiljuti avastati, et umbes 3000 Napoleoni sõdurit on maetud massihauda Vilniuses. Selgub, et siis, kui Napoleon katsus tagasi Prantsusmaale jõuda pärast hävitavat kaotust Venemaal, oli suvi erakordselt palav ja sellele järgnes samuti erakordselt külm talv.
Ka neil kaugetel minevikuaegadel toimus vulkaanipurskeid, mis paiskasid atmosfääri tuhandeid tonne tuhka, blokeerides päikesevalguse ja põhjustades ilma jahenemise. Kui sellele lisada veel ka samaaegne El Nino efekt, siis saamegi põhjenduse erakordsetele loodusnähtustele ja ilmamuutustele: orkaanid, tormid, lumetuisud etc. nii talvel kui suvel. Paljusid nähtusi on tõesti võimalik ette ennustada. Meil tulevad külmemad ja lumerohkemad talved. Meil on kuumemad suved. Me näeme looduses ekstreemseid perioode, mida on ajaloos palju esinenud.
Üks mulle väga lähedane isik, kes panustab väga palju astroloogiale ja usub ka ennustamisse, ütles, et Napoleon oleks pidanud kuulama omaaegseid ennustajaid. Ta ütleb: „NEMAD teavad selliseid asju.“ Ehk tõepoolest nad teavad. Ma usun, et on inimesi, kes asju ette näevad, võib-olla teevad nad seda alateadlikult. Ja need inimesed võivad, kui nad on natuke praktiseerinud, teha oletusi, mis ilmselt lähevad täide. Eks me kõik teeme seda, rohkem või vähem, oma elu jooksul. See ongi ilmselt intelligentsuse tunnus, kui suudetakse teatud märke omavahel ühendada ja nende põhjal järeldusi teha. Nii toimitakse ju näiteks ilma ennustamises, börsil, isegi kindlustuses. Vahel me unustame ära, et ebausk põhineb tsüklilistel uuringutel. Kui rotid lahkuvad uppuvalt laevalt, siis tähendab see, et keegi on kunagi pannud tähele, et rottidele ei meeldi liigne niiskus. Kui aga paat muutub liiga niiskeks, siis on puit ilmselt läbi mädanenud või paat lekib.
Ma usun, et rasketel aegadel tahame me tunda mõne kõrgema võimu kaitset. Nii ei vastuta me selle eest, mis meiega juhtub. On lihtsam kinnitada, et ilma Jumalata ei lange meie peast juuksekarvagi, kui võtta enda peale vastutus oma tegemiste eest, et siis ahastuses hüüda: „Issand jumal, mida ma küll teinud olen!“
Minu õde Irja, kes elab Hawaiil, kinkis mulle talismani, elevandiluust õngekonksu, mis pidi sümboliseerima edu ning raha, ja palus, et ma seda kaelas kannaksin. Asjad aga läksid nii, et seda talismani kandes pidin ma äri sulgema ja minema enneaegselt pensionile. Aga ma pole siiski kaotanud oma usku. Ma kannan ikka oma talismani ja usun loogika vastaselt, et see toob mulle head. Muidugi pole mu uskumine ratsionaalne, aga usk ei saagi olla ratsionaalne, vastasel juhul poleks see usk.
Eelmisel nädalal olin ma Tallinnas Erki Noole kodumaja katusel Kadriorus koos Tõnu Jõgiga, meie päikeseenergia firma inseneriga, et otsustada, kuhu panna üles päikesepaneelid majas sooja vee tootmiseks. See kinnitab: ma olen ikka veel optimist.