Igatahes hääli jätkus, kuigi napilt, ja kogu Estonia teatri saal tõusis püsti, et aplodeerida uuele presidendile. Seda tegin minagi üksinda oma maaköögis. Ma tahtsin, et Toomas võidaks, mitte sellepärast, et ta on väliseestlane, vaid sellepärast, et vastupidine tundus võimatuna. Olin isegi üllatunud, kui suurt rahuldust ma tundsin toimunu üle. Minu kartused Savisaare-Reiljani pakti pärast ja hirm, et Eesti eemaldub NATO-st ning Euroopa Liidust ja muutub jälle Venemaa satelliidiks, kadusid hetkega. Eestil on jälle lootust jääda demokraatlikuks riigiks, kindlasti kauemaks kui eelmine kord… Kuid miski siin elus pole kindel ja seepärast peab kogu aeg olema valvel.
Eesti kavatseb osta tagasi raudtee. Ma loodan, et nüüd ei tähenda see raudtee minekut Venemaa kontrolli alla.
Ma arvan, et Arnold Rüütel poleks pidanud seekord kandideerima. Keskerakond ja Rahvaliit lihtsalt kasutasid teda ära selleks, et näidata oma võimu. Nüüd läheb Rüütel Kadriorust kaotajana, selle asemel et sealt väärikalt lahkuda. Mulle tundub, et Rüütel oleks seda isegi soovinud, kuid jäi alla parteide survele. Lõuna-Eestis on Rüütlil alati olnud tugev toetajaskond. Enne valimisi rääkisin Kurenurmes paljude maainimestega ja kõik arvasid, et Rüütli aeg on selleks korraks läbi ja et ta teeks hästi, kui jääks rahulikult pensionipõlve pidama.
Suurenev enesega rahulolu ja terenduv võim on pimestanud Keskerakonda. Savisaar paistis võitmatuna ja tundus, et miski ei suuda teda peatada. Ometi see juhtus ja see on Eestile väga hea.
Olen kindel, et 80 kultuuriinimese toetuskiri Toomas Hendrik Ilvesele mängis samuti suurt osa tema valimisvõidus.
Olles kasvanud üles Ameerikas konspiratsiooniteooriate keskel, ei saa ma muud moodi kui mõelda, et kas on võimalik, et Savisaar orkestreeris ka neid valimisi just sellise tulemuse saamiseks, täpselt nii, nagu oli Mel Brooksi filmis „The Producer”? Ta pani kõik ühele kaardile ja kaotas. Savisaar on nii paljudele inimestele jaganud tohutult lubadusi, nii et nende täitmist jätkub aastakümneteks. Ka on Tallinna linnas võim Keskerakonna käes, seegi on Savisaarele probleeme tekitanud. Teisi oleks talle vaja patuoinasteks.
Savisaar tahtis olla mees, kes teeb kuninga, ta tahtis Arnold Rüütli tuua uuesti presidenditoolile, vaatamata sellele, et kõik küsitlused näitasid rahva eelistust ja selleks oli Ilves.
Olen kindel, et kuna Savisaarel on kontroll oma valijate häälte üle, siis võis ta mõelda, et on aeg end poliitikas kindlustada sellega, et seekord mitte võita seal, kus kõik arvasid, et ta võidab.
Üks minu Kurenurme naabritest ütles, et ta nägi valimistulemustes häid uudiseid ja halbu uudiseid. Hea oli see, et Ilves võitis ja Venemaa oht on sellega vähenenud, aga halb on see, et 47.000 käimiskeppi, mis eestlastele enne valimisi müüdi, lähevad nüüd raisku.
Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn