Eestlaste jaoks on kristluselt saadavad hüved märksa tähtsamad kui usk ise. Kristluse nime all toodi eestlased läände. Et kirik lõhenes kaheks – ortodokslikuks ja katoliiklikuks, siis jäi Eesti kahe suuna vahele, mida esindasid Leedu ja Venemaa. Reformatsioon tõi luteriusulistele Rootsi ja Saksamaa kaudu võimaluse suhelda oma Jumalaga otse sel teel, et rahvale õpetati kirjaoskust, et nad saaksid lugeda piiblit. Nii sai eesti rahvast üks neist väljavalituist maailma rahvaste seas, kes omas täielikku kirjaoskust.
Eestlased on alati olnud väga kokkuhoidlikud. Nad on mõistnud asjade seoseid ja seda, et kõigel siin elus on tähendus. Tavaline eestlane ei viska midagi ära kergekäeliselt, sest kunagi ei ole teada, millal seda vaja läheb. Maal on ju ka sõnnik vajalik materjal, mis läheb uuesti ringlusse väetisena.
Nõiad pole eesti rahvauskumustes alati kurjad. Nende hulgas on tervendajaid ja selgeltnägijaid. Talurahvas, kes on elanud vaesuses ja üle 700 aasta orjuses, teab, kuidas toime tulla selle vähesega, mis käepärast on. Läbi sajandite on rahvas omal nahal läbi katsetanud, millised taimed mille ravimiseks kasulikud on.
Minu naabrid maal ütlevad, et kui talvel tuiskab katustelt lund, siis läheb ilm sulaks. Minu jaoks on see ilmselge, sest kui kõrgrõhkkond liigub madalrõhkkonna alale või vastupidi, siis tekivad tuuled ja ilm muutub. Jah, aga need minu teadmised on tekkinud hilisemal ajal. Nõiad räägivad, et nad näevad aurat, mis inimesi ümbritseb, mõned nõidadest omavat koguni selgeltnägija võimeid. Lihtne on neid sellepärast muidugi pilgata. Minu meelest on usu abil ravimine sama mis uskumine ise. Kui sul on vaja tõestust uskumiseks, siis pole sul usku, sul on vaid teadmine. Kuidas mõni meist saab asjadest kiiremini ja paremini aru kui teine? Sellel on palju põhjuseid. Meil kõigil on oma tugevad ja nõrgad küljed, mis annavad meile eelised teiste ees, või siis vastupidi – teistel on eelised meie ees.
Oletame, et sa puistad ümber maja ja tuppa põrandale talgipulbrit, mida ainult sina näed, ja lähed siis ise ära. Vahepeal käivad su maja juures mõned külastajad. Kui sa tagasi tuled, siis saad aru, et seal on käinud mees, naine, laps ja koer. Nad on jalutanud ümber maja, sisenenud sinna, käinud külmkapi juures ja siis lahkunud. Kõike seda said sa järeldada nende jäetud jälgede põhjal. Ma usun, et umbes samamoodi käib see ka selgeltnägijate puhul. See, mida nemad näevad, ei pruugi olla nähtav märk tavainimestele, see võib olla ka näiteks mingi lõhn vms. Me kõik jätame endast maha märke, kus iganes me ka ei käi. (Mina näiteks jätan endast maha tohutu segaduse igal pool, kus ma olen olnud.) Küllap läheb vaja tervet eluaega, et hakata nägema selliseid korduvaid jälgi, mida inimesed endast jätavad, need paistavad meile nii unikaalsed.
Nõiad on igas kultuuris olnud vanad inimesed, väga harva on selliseid võimeid antud noortele. Minu naine usub, et meie hulgas liiguvad hinged ja meiegi tuleme teises elus siia tagasi. Mina pole kindel selles, mida mina usun, välja arvatud see, et mitte midagi uskumine paistab olevat kõige vähem ihaldatav. Jung ütleb, et terve vaim vajab Jumalat. See ei tähenda, et ilmtingimata peab Jumal olemas olema, vaid seda, et me vajame Jumalat selleks, et aktsepteerida elu kui sellist. Mulle tundub siiski, et kõige targem on uskuda loomulikku protsessi, kus inimene on osa tervikust. Mis võib olla veel võluvam, kui muuta eelmisel aastal mahasaetud puu puhtaks soojusenergiaks oma maakodus sel talvel.
Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn