www.DELFI.ee
Tänavu 1. jaanuaril elas Eestis 1070 sellist eestlast, kelle viis aastat varasema seisuga registreeritud rahvus oli venelane, ning samal ajavahemikul muutus vastupidi 748 eestlase rahvus venelaseks, selgub rahvastikuregistri andmetest.
Ühtekokku on viimase viie aasta jooksul Eestis oma rahvuse ümber määratlenud 4216 inimest. Eestlaste seas on oma rahvuse suhtes selline käitumine vähe levinud, sest kui eestlaste osakaal rahvastikus moodustab 69 protsenti, siis rahvuse ümbermääratlejate seas on see oluliselt väiksem, vaid iga viies rahvust muutnud inimene oli eestlane, märkis Tartu ülikooli inimgeograafia õppetooli professor Tiit Tammaru usutluses BNS-ile.
Rahvuse ümbermääratlemise tulemusel eestlaste arv kasvab, sest iga kolmas rahvust muutnud inimene peab ennast eestlaseks, ütles Tammaru. Statistikaameti hinnangul elas tänavu aasta alguses Eestis 922 398 eestlast ehk 914 rohkem kui mullu.
Eestis kehtivate seaduste järgi määratleb oma rahvuse iga täisealine isik ise ning niisamuti on igaühel õigus ise oma rahvastikuregistrisse kantud rahvust muuta. Erinevalt näiteks kodakondsusest on oma rahvuse äramärkimise või muutmise võimalus Eesti elanikel väga paljude erinevate toimingute, sealhulgas näiteks abiellumise, lahutuse või elukoha registreerimise käigus. Nende toimingute käigus registrisse kantavate isikuandmete hulka kuulub ka rahvus ning uue kande tegemisel võib see osutuda varasemast erinevaks. Spetsiaalselt rahvuse muutmise eesmärgil tehtavaid kandeid esineb rahvastikuregistri töötajate hinnangul harva.
Lisaks eestlastele on rahvuse ümbermääratlemise tulemusel suurenenud venelaste arv, teistesse rahvusrühmadesse kuuluvate Eesti elanike arv on aga vähenenud. Kaks kolmandikku rahvuse ümbermääratlemistest toimub vanuses 20–39 ehk nooremas täiskasvanu eas ning võib arvata, et osa sellise otsuse langetanud inimestest pärineb segaperedest, märkis Tammaru.
Eesti Demograafia Instituudi juhtivteaduri Allan Puuri hinnangul võib üldiste rahvastikutrendide põhjal eeldada, et enamusel Eestis viimasel ajal aset leidnud rahvuse muutmise juhtudel on tegemist inimeste enesemääratluses n-ö väiksemast suuremasse rahvusrühma liikumisega, mis on kultuurilise ja keelelise assimilatsiooniga seonduv protsess.
"Rahvastikuregistris kajastuvate rahvuse muutumiste arv on üsna normaalses eeldatavas suurusjärgus, need statistilised andmed ei ole ootamatud või dramaatilised," lisas Puur.
Viie aastaga muutus 1070 venelast eestlasteks DELFI
Kuumad uudised | 23 Jul 2010 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
