Näituse avas tervitusega kunstikomitee esinaine Nora Wallner, kes tegi kohe ka võitjate nimed teatavaks. Esimese auhinnaga oli vääristatud Dawn Jamieson töö eest „Oriendi mees“.
Dawn Jamieson- esimene auhind ja Nora Wallner
Naima Aer, Nora Wallner, Dawn Jamieson, Elvi Aer, Ingrid Heinmaa. F:H.Oja
Teise auhinna sai Kristina Laukkanen oma „Perekonna portreega“, kus ta oli asetanud kaks aega kõrvuti. Vana inimese käes hoitav noorte grupivõte pingestas emotsionaalse kontrasti, andes tööle transtsendentaalse kvaliteedi ja viies vaataja tagasi minevikku. Ilu seisneb lihtsuses, mille pinnal vanus ja aeg on samastatud valguse ja tumedusega ajatute mägede taustal.
Kolmanda auhinna sai Johannes Tanner, tuntud juba eelmisist näitusist oma fotodega. Foto „Vana värav“ on väga selge kujundusega, mille pinnale kauased ilmastikumõjud annavad erineva kvaliteedi. Horisontaalsed jooned suunavad pilgu kohe majale.
Nimetatud auhindadele lisaks anti veel välja kaks tunnustusauhinda, üks Heldur Jõele töö „Oksaauguga puutüvi“ eest, milles oksaauk on muutunud silmaks. Teise tunnustusauhinna sai Leo Seim „Punase katusega maja Muskokas“ eest. Antiikäri oli nähtud kontrastses ümbruses talle omases olemuses.
Need olid väljavalitud tööd, kuid seal oli rohkesti teisigi paeluvaid töid, mis näitasid autori head silma ja vaatamisoskust, kus ilmneb loojaannet. Laine Kasak leiab vananemise suurtes tüvejäänustes, Naima Aer viib vaataja paari tööga kodusaarele, Koguva külla. Linda Püssal oli kaks tööd Ehatare motiividega. Tommy Tomson meenutab Eesti Rahvusteatrit, kui Torontos mängiti „Põrgupõhja Vanapaganat“, maastikuvaadetes ilmneb üksinduse tunnet. E. Heinmaalt on paar Tallinna vaadet, näidates, et Vana Tallinn on nii kaunis, et kõik tööd on kunstipärased. Vaike Külvetilt on paar matkamälestust, vaade Sri Lankast ja idamaine mees kaugete mägede taustal. Emil Eermelt vana ukse motiiv ja teine vana ukse lokuti. Üksik pilt Elvi Aerult. Nora Wallnerilt 90-aastase mehe must-valge portree ja Muhu maja.
Häid fotosid on ka laureaatidelt Kristina Laukkanenilt, Johannes Tannerilt, Dawn Jamiesonilt, Leo Seimilt. Kai-Lii Veer on näinud „Kirikuvalgust“ väga õnnestunud võttes kirikust, kus valguse mõiste on erilise tähendusega, tähendades inimese südames olevat usulist valgust. Fotonäitustel on viie aastaga olnud eesti ühiskonnas kindel osa ja suur tähendus. Kindlasti edutab see kunstitundega kaameramehi enam kasutama pintsli asemel kaamerat ja avardama selle tehnilisi võimalusi. See on avanud maailma ja igapäevase tarbeesemega teinud selle kättesaadavaks kõigile, kes mõistavad näha ja elust ning loodusest esteetiliselt nauditavat tabada. Eesti Maja Kunstikomitee on toonud need võimalused lähemale ja muutnud oma näitustega ühiskondliku huvi pingsamaks, näidates, et ka teistel on võimalus loojatähelepanu saada.
