Viimsi Püha Jaakobi kogudus on alustanud uue kirikla rajamist Nõukogude okupatsioonivõimude poolt hävitatud kiriku asemele. Uus kirik saab paiknema Viimsi poolsaare lääneranniku keskosas.
1994. a. taasasutatud koguduse liikmete arv läheneb 300-le.
Jumalateenistused toimuvad Püünsi põhikooli aulas igal pühapäeval. Kooli ruumes asuvad ka koguduse kantselei, kirikukool ja ansambli harjutusruum. Kuna Viimsi valla elanike arv kasvab kiiresti, lähenedes 10.000-le, siis paraku on kooliruumid jäänud õpilastelegi kitsaks. Jumalateenistusi peetakse regulaarselt veel vanurite pansionaadis „Rannapere“, teenitud on ka Prangli saare ja Randvere kogudusi.
Elanike arvu kasv esitab väljakutse ka kogudusele — koos püsimiseks ja edasiseks kasvuks ning tegevuse mitmekesistamiseks on vaja normaalseid
tingimusi. Mõistagi tunneb vallarahvas vajadust kombekohase pühakoja järele, mille tornikell kutsuks jumalateenistusele ja kus võiksid toimuda kristlikud ametitalitused. Kõik kiriku ehitamise eeltööd on tehtud ja nurgakivi pannakse 22. juunil 2003. Kirik peab valmima hiljemalt 2004. a. sügiseks, mil möödub 10 aastat reisiparvlaeva „Estonia“ hukust ja 60 aastat eestlaste ohvriterohkest põgenemisest üle Läänemere.
Projekteeritud 230 istekohaga hoone on ette nähtud jumalateenistusteks, ametitalitusteks ja regulaarseks kontserttegevuseks. Kirik on pühendatud kõigi mereohvrite mälestuseks ja sellesse on projekteeritud kabel „Estonia“ hukkunute mälestuseks ning käärkamber. Kiriku tähendus ulatub kaugele üle Viimsi valla piiride, selle kellatorn saab olema märgiks igale Tallinna lahel seilajale.
Pühakoja ehituseelarve on 7 miljonit krooni (mln.kr.), millele lisanduvad kulutused sisustusele (orienteeruvalt 1 mln.kr.). Finantseerimist ja ehitamist korraldab Viimsi Kiriku Ehitamise Sihtasutus, mis on kantud Vabariigi Valitsuse tulumaksusoodustusega isikute nimekirja. Ehituse üle teostab järelevalvet Viimsi Püha Jaakobi koguduse ja EELK Konsistooriumi ühiskomisjon. Kiriku ehitamise on EELK Tallinna Praostkonna nõukogu tunnistanud prioriteetseks. Ehituse patrooniks on president Lennart Meri, kes on, nagu Isamaaliidu esimees Tunne Kelamgi, Viimsi valla elanik.
Kogudus on juba panustanud üritusse 1 mln.kr. rahas ja 0,65 ha maad, mille turuväärtus on ca 3 mln.kr. Sihtasutuse eesmärgiks on koguda ehitusperioodil vähemalt 2 mln.kr. ja jätkata pärast ehitise valmimist
korjandusi võimaliku pangalaenu tagasimaksmiseks.
EELK Konsistoorium on võtnud endale kohustuse finantseerida oma eelarvest ehitamist 1,5 mln. kr. ulatuses. Aastail 2001—2002 korraldati Soomes oikumeenililne kirikukorjandus, 2002. aasta Il poolel algatati korjandus Saksamaa Püha Jaakobi kogudustes ja loodetavasti juhtub sama ka Inglismaal. Oma toetust on lubanud ka Helsingi kogudused, samuti paljud Eesti ettevõtjad ja eraisikud.
Kokku on koguduse ja sihtasutuse poolse finantseerimise mahuks kavandatud 4 mln.kr. Koos EELK Konsistooriumiga finantseeritakse objekti 5,5 mln. kr. ulatuses. Seega on ette näha 2,5 mln. kroonine defitsiit (ca 31% eelarvest). Puuduoleva summa kogumisse saavad oma panuse anda ka need paljud, kes on olnud sunnitud Eestist lahkuma ja on nüüdseks oma elu sidunud uue kodumaaga. Usume, et osalemine pühakoja ehitamisel pakub rahuldust: „Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat..“ (2 Kor. 9:7).
Ülevaate ehitatavast kirikust saab koguduse veebilehelt
http://www.eelk.ee/viimsi/VELLO VALLASTE, PHD
Viimsi Kiriku ehitamise sihtasutuse nõukogu esimees
