Viies sihtkoht: Singapur

Singapuri rahvusvaheline raudteejaam asub riigi põhjapiiri ääres, kust Singapuri kesklinna on ca 25 km. Kuna saabusime varahommikul ja tahtsime seda maad veidi rohkem näha, läbisime selle distantsi jalgratastel. Sõit oli mõnus ja nägime sealset elu veidi teise rakursi alt.

Singapuris elab mitmeid rahvusi. Sattusime algul hindude linnajakku, kus olid parajasti pühad täies hoos. Saime olla tunnistajaiks huvitaval tseremoonial hindu templis ja uudistada tavalisest suuremat melu tänavail. Kui 18 aastat tagasi olime elanud ühes väikeses hiinalinna hotellis, siis nüüdseks oli ka kogu see kant tundmatuseni muutunud. Oli uhkeid kaubamaju, tänavakaubandus nägi välja väga korrektne ja endisest urkana tundunud tänavast oli saanud suursugune hiina toidu tänav. Tõepoolest, kogu Lõuna-Aasia areneb kiiresti, isegi väga vaestes riikides on positiivseid muutusi, rääkimata siis rikastest.

Oodatud oli taaskohtumine Sentosa saarega. Paraku on muljed saarest kahesed. Saarele viiva kitsukese silla asemel on nüüd imeuhke jalakäijate promenaad ja monorelssraudtee. Saarele on ehitatud meeletult palju uusi atraktsioone, Universal Studios, veemaailm, mitmeid uhkeid hotelle jne. Paraku tähendab see ka seda, et endisest looduskeskkonnast on vaid osa järele jäänud, paremad rannad kuuluvad nüüd hotellidele ja on tavainimeste jaoks suletud. Tegime seal rannas oma selle reisi viimased suplused, paraku peale Maldiivide kristallpuhast merd oli siinne vesi lausa ropp. Vees ujus kilepakendeid, pabereid, puuoksi jms. Pealegi ei paista sealne vesi muda tõttu üleüldsegi läbi.

Ülimalt positiivsed muljed olid Singapuri ärikvartalitest. Seal kõrguvad kõrghooned on enamus pilkupüüdvad, taamal on mitu erilise konstruktsiooniga spordihalli, vabaõhulavad, vett purskav lõvikuju, ilus merelaht. See kõik omandab erilise värvingu ja sära videviku saabudes, kui süttivad tuled ja valgustavad väga kaunilt kogu lahe ümbrust.

Valgustus oli väga hea kogu riigi ulatuses. Nii oli meil päris hea hilisõhtul sõita ratastega 20 km kaugusele lennujaama. Lend oli varahommikul. Lootsime lennujaamas veidi magada, aga see oli võimatu, sest jabural moel oli lennujaam nii külmaks konditsioneeritud, et isegi pikkade pükste ja jopega ei suutnud me kaua seal sees olla.

Kuues sihtkoht: Manila, Filipiinid

Kontrastide reis oli see juba siiamaani olnud, aga nüüd läks asi veelgi erilisemaks. Ega me saanudki peale imelist Singapuri midagi võrdväärset oodata. Pealegi olime juba enne reisi eesti rännumeeste suust kuulnud, et Manila on maailma kõige räpasem ja saastatum linn. Ja siin me nüüd siis olime.

Panime lennujaamas oma rattad sõidukorda ja asusime oma hotelli poole teele. Lennujaamas nägime üht robustset tossavat väga erilise kujuga minibussi. Asusime seda pildistama, teadmata, et terve linn on selliseid õhku saastavaid monstrume täis.
Kohe lennujaama juurest algas räige slumm. Inimesed elasid viletsates sarades ja lausa tänavatel, liiklusvahendid olid üks imelikum kui teine, nende hulgas robustsed velorikšad. Olukord ei tundunud eriti turvaline, sest valgeid inimesi nähes tormasi paljud kohe raha manguma. Panime ratastega minema, nii mõnigi jooksis veidi maad meie järel. Politseinikke ja igasuguseid turvamehi oli kõikjal. Enamast olid nad väga sõbralikud ja edevad – lausa trügisid pildi peale.

Kümmekond kilomeetrit hotellini tundus olevat justkui takistusriba. Teed otsides, pildistades ja ummikutes oodates kulus selle lõigu läbimiseks ligi 2 tundi. Olime olukorda eelnevalt uurides oma hotelli broneerinud siinsesse kõige korralikumasse linnarajooni nimega Ortegas. Selles piirkonnas võis ka õhtusel ajal väljas käia, lähedal olid mõned korralikud kaubamajad ja söögikohad.

Järgmisel päeval sõitsime 100 miljonilise riigi pealinna Manilaga tutvuma. Lootsime eest leida midagi linnasarnast, aga sõites mööda lärmakaid ja meeletu liikluskoormusega saastatud õhuga tänavaid kesklinna poole, ei hakanud midagi meeldivat paistma – sattusime vaid üha hullemasse slummi. Saastatumat jõge ja viletsamaid hurtsikuid pole justkui kunagi näinudki. Ja ka kesklinnas elavad inimesed otse tänavail. Košmaarne! Sarnast õhusaastust oleme kohanud vaid Benini pealinnas Aafrikas. Niisiis, Manila linnas olime ülimalt pettunud.

Täieliku kontrastina mõjus meie hotelli ümbrus. Lähedal oli ka kõrghoonete piirkond ja ju vist seninähtuist suurim kaubamaja, seda kogu maailma mastaabis. Kuna selline rikkus ja vaesus eksisteerivad kõrvuti, siis pole imestada, et kõikide kaupluste ustel on turvatöötajad, kes metalliotsijaga inimesi läbi otsivad, seda nii kaubamajade kui ka väikekaupluste ustel, iga ATM juures on politseinik, elamukvartalid on kõrge taraga piiratud ja sissepääsud on relvastatud valvega mehitatud.

Meie muljed imelise nimega Filipiinidelt on üsna masendavad. Samas oleme kindlad, et Filipiinidel on ka palju ilusat loodust, kauneid mererandasid, mägesid, koskesid. Paraku me selliste paikadeni paari päeva jooksul ei jõudnud. Pikema külastuse puhul võiks siit palju kaunist leida, aga sellise esmamulje korral vaevalt me siia enam tuleme. Olime õnnelikud, kui taksoga turvaliselt lennujaama jõudsime ja olime valmis lendama taas kord jälle kultuurmaale – Taisse.

Seitsmes sihtkoht: Bangkok, Tai

Bangkok oli meie reisi viimane sihtkoht. Juba algusest peale oli kõik suurepärane. Lennujaam on suursugune, mõnus rong tõi linna, rattasõit hotellini oli paljude kaunistustega tänavatel turvaline. Hotelli asukoht Khaosani tänaval oli fantastiline. Suur palee oli vaid kilomeetri kaugusel, lähitänavail oli suur turg, palju söögikohti, massaažiteenuse pakkujaid, õhtused diskod ja muud meelelahutused. Mind see ümbritsev melu magamast ei seganud, mõni teine ehk vajanuks küll kõrvatroppe.
Ka Bangkokis on 18 aastaga tuk-tukkide osakaal tublisti vähenenud, nende asemel on nüüd tavalised taksod. Kuigi sealsed arglikud katsetused jalgrattateede rajamisel on üsnagi õnnetud, on siiski rattaga selles linnas päris hea sõita. Nii sõitsimegi paari päeva jooksul läbi suurel hulgel sealseid templeid, külastasime Suurt Paleed, veetsime aega jõe kallastel. Päikesekiirtes sätendavate kuldsete katuseservade ja tornide rohkus jätab võimsa mulje. Samuti on tohutul hulgal ka kuningapere pilte, lilleõitest tehtud elevantide kujusid, värvilisi reklaame.

Ühel päeval käisime kuulsal ujuval turul, kus enamus kaubitsejaid oma kaupa kitsastel kanalitel oma paatidest pakuvad. Paatidel asusid ka pliidid ja grillahjud, seega ka toidukraami sai otse paatidest. See retk oli ootuspäraselt päris huvitav.

Kuigi elasime ka ise ööturu naabruses, otsustasime käia siiski ka selle kuulsamal eelkäijal – Patpongi tänaval. Ka see ööturg on muutunud palju korrektsemaks. Paraku on kaubavalik liialt ühekülgne – riidekaup, taskulambid, kotid, meened. Aga eks me käisimegi seal rohkem uudistamas, mitte niivõrd ostlemas. Teadupoolest on sel tänaval ka palju sexshow-sid. Need on seal peaaegu igas majas (urkas), tänaval tegutsevad väga akiivsed sissemeelitajad, kes kõik keelitavad, et kui ei meeldi, siis võid 1 minuti vältel tasuta lahkuda. Kui aga jääd vaatama, tuleb vaid oma jookide eest maksta, iga jook ikka 100 bahti (2,5 EUR). Show ise on küsitav. Trikid on samasugused kui 18 aastat tagasi, esinevad naised ju ka veel 18 aasta võrra vanemad ja ausalt öeldes ka päris koledad. Aga ega sellega see petuvärk piirdu. Kui keegi juba üle ukse nina sisse pistab, siis ei taheta tal kuidagi enam lahkuda lasta, kuigi see koht võib lausa jube välja näha. Nägime, et kõigiga, kes peale mõningast vaatamist lahkuma hakkasid, tekkis ukse juures kassas parasjagu sekeldusi. Kui meie väljuma asusime, olime juba jamadeks valmis. 200 asemel esitati meile 3200 bahti suurune arve. Kui kõvahäälselt seda arvepaberit enda kätte nõudsin, siis peideti see kähku ära ja anti teada, et meie arve on tegelikult 200, nagu oligi oodata. Aga paljudelt petetaksegi niiviisi raha välja.

Ei kujuta ette, mis juhtus meie naaberlauas istunud purupurjus inglasega, kes ise midagi aru saamata laskis üha uusi jooke lauale tuua, näppis „tüdrukuid“ ja mõmises arusaamatult. Tema rahakott tehti hiljem ilmselt täiesti tühjaks ja hea on, kui ta vaid sellega pääses. Sellised kohad on Bangkokis ikka päris ohtlikud, eriti siis, kui oled end segi joonud ja mõistuse kontroll on kadunud.

Aga kokkuvõttes olid meie Bangkoki muljed ikkagi ülimalt head. Samamoodi head olid ka kogu reisi muljed. Nähtud maad olid väga erilised, kontrastiderikkad. Kokku tegime reisil 11 lendu, lennupiletite kogumaksumus oli veidi alla 1000 EUR isiku kohta, hotellide peale kulus kahe peale 800 EUR, toit ja joogid olid odavad. Jalgratastega sõitsime 651 km. Päris tubli tulemus seegi.

Ilus reis jäi seljataha. Pilte on arvukalt, film saab valmis ehk aasta jooksul. Nii saab ka kõikidele huvilistele oma muljeid paremini edasi anda.

Sept-okt 2014
Uute reisiuudisteni
Rein ja Viivi Lepik
Jalgrattaklubi Vänta Aga



Reisile 1 Siin kottides on kogu meie reisivarustus, ka jalgrattad
Singapur 1 Laev katusel ...
Singapur 2 Hiinalinna toidutänav
Singapur 3 Sentosa saarel
Singapur 4 Hindu templis
Singapur 5 Õhtune Singapur
Sri Lanka 1 Colombo äritänav
Sri Lanka 2 Rongid on sageli pilgeni täis
Sri Lanka 3 Sri Lanka rand
Tai 1 Üks paljudest templitest
Tai 2 Tänavakaunistuste juures
Tai 3 Khaosani tänav
Tai 4 Isuäratav toiduvalik
Tai 5 Massaaž otse tänaval
Tai 6 Ujuval turul
Tai 7 Kauplemine kanalitel

Märkmed: