Arutame Kaitseväe orkestri peadirigendi Peeter Saaniga taas õhku visatud mõttest vahetada Eesti hümni.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
suurust kannavad sümbolid11 Jan 2018 03:56
Hümn on eestluse ja eesti rahvuse ülemlaul - aadete ja tõekspidamiste elu hinnaga kaitsmise kõrgeim muusikaline väljendus. See on südametest tõusev hingus, taevani tõusev kiitus neile, kes eestluse kõrgeimaks mõtteks ülendasid ja selle nimel kõhklematult lahingusse läkid - omaenda elu ohvriks tuues. Vabadussõda oli meie, eestlaste, suurim ajalooline võit ja selle kangelaslikkuse pühadust tuletagu alati ja igal pool meelde meie praegune hümn. Sest see on Vabaduse sümbol. Ja sümboleid ei vahetata, nendega ei mängita. Vastasel juhul muutub mänguliseks ka Vabadussõja aade. Tuhat korda on õigus Mati Pungasel, kes teab, et Vabadussõja sügavaimat olemust saavad südames ja hinges kanda kõige kindlamalt need, kes tolle ajaloolise võitlusega lähimat, perekondlikku sidet omavad. Siit kohe ka küsimus - miks pole ühinenud ja omavahel ühendust võtnud Vabadussõjas võidelnud(langenud) rahvuskaaslaste järeltulijad esimesest, teisest ja kolmandast põlvest? See tueks tingimata luua - on vaja vaid isamaalist algatust ning hilisemat riiklikku tähelepanu!Sest vaid ni saame parimal moel tulevikku kanda vanaisade lahingukuulsust ja ehedat mõtet Eesti omariikluse ja tõelise iseolemise tähendusest. Andestamatu ning lubamatu on olukord, kus kollaborantide, rahvusrenegaatide ja okupatsioonivõimu tuntud käsilaste järeltulijate targutused täidavad lehepindu sellest, missugust ülemlaulu peaks eesti rahvas laulma ning pühaks pidama! Mati Pungase mõte sellest, et suurüritusi - nii sportlikke kui muid - peaks avama rahvushümn - ülemlaul meie olemisele ja aegades püsimisele on ülimalt tertulnud! Usutavasti haaratakse sellest ka kohe kinni! PS Kommentaar, mis kõneleb meie sümbolite ebasobivast mastaapsusest ja asetustest on tabanud kümnesse! Ongi nimelt nii, et võõrvõimud on haaranud endale meie kõrgendikud ja väärikad tipud, et seal laiutada ning oma väärideoloogia saavutusi eksponeerida. Vabaduse väljak on näiteks sedavõrd rikutud, et seal kaitseväe paraadi korraldamine on kohati kaitsevõime tähendust riivav, Laidonerile pühendatud ratsamonumendi postament on madal,ratsu pole ka muljetavaldav vaid meenutab rohkem viiekümnendatel aastatel kolhoosis näljutatud hobust.Esimesena tuleks aga võtta tähelepanu alla pealinna Lasnamäe paekalda sõja-ajalooline mõtestamine. Maale ja merele paistku ikkagi see, mis on meid tänasesse päeva kandnud. Ning see on olnud meie sünnitunnistus - Vabadussõda. Riigi sajanda sünnipäeva eel algatagem laiaulatuslik mõttevahetus ja sellele järgnev tegevusprogramm Vabadussõja ja sellest tuleneva teemadel!!
Sümbolitega10 Jan 2018 07:22
on nii, et mõnel puhul arutuelu pidada kohe mitte ei taheta põhjusel, et vastuseis võib kasvada õige suureks. Totter "klaasrist" peideti alla orgu, taustaks selle kohal võimsalt kõrgumas nii linnatorn kui eriti sibulkuplid. Niigi ahtake paraadplats tehti laiendamise asemel oluliselt kitsamaks. Sinna, kus eestimaisest materjalist ja praegusest 2 korda suurem rist pidanuks püstitatama, Lasnamäe paekaldale, pandi venelaste tarvis püsti hoopis kirik, selge sümbol. Sest, kõigile tuntud laulu pisut mugandades "s tsevo natshinaetsa rodina - s tserkvi u nas v Ljasnamjae" Merelt ju too sümbol kaugele nähä - ja see oligi eesmärk. Mitte vähesed kirikulised.
Mati Pungas10 Jan 2018 06:38
Mõttetu arutelu Moto: Eks aruta ikka need Eesti Vabariigi teemadel, kellede pered pole seotud olnud Eesti Vabadussõjast osavõtuga ja seega - nad ei tunneta Eesti iseseisvust kui pühimat väärtust, mille eest on lahingutes võideldud...!
Loomulikult ei vaja Eesti uut hümni!
Muidugi - mõni kommar sooviks uueks hümniks, näit. "Internatsionaal`i" või naljamees rahvalaulu "Sauna taga, tiigi ääres..." või "Eestlane olen..." jne.
Ka Soome Vabariik on loobunud Jean /Janne/ Sibeliuse "Finlandia" meloodia valikust oma võimalikuks hümni variandiks.
Parim, mida saame koheselt teha, on Eesti Meistrivõistluste vahetul toimumisel mistahes spordi alal, nii pallimängudes, kergejõustikus, orienteerumises, ... - laulda koos "Eesti hümni" ning seejärel algab - võistlus ise oma reglemendiga!
NB! 9. jaanuaril 2018.a TTÜ korvpallivõistlusel oli taoline pidulik korraldus, kus kohtusid kaks Eesti võistkonda ja solistina hümni laulmisel esines üks korvpalli fänn... ja siis algas äge võistlus...! Kõigil oli väga pidulik ja ülev tunne, milline ühendas kogu spordisaalis olevat rahvast, fänne ning sportlasi.
P.S. Kutsun kõikki Eesti Meistrivõistluste korraldajaid erinevail spordialadel nii käituma ja mitte ootama jääda Eesti Kultuuriministri või Kadrioru Kantselei soovitust... või /administratiivset/ keeldu...!