Viljandis taasavati Vabadussammas tähistamaks Vabadussõjas langenute mälestust. Vabadussammas avati algselt 1926. aastal, kuid see purustati Nõukogude võimu poolt 19. juunil 1941. Sambalt eemaldati pronkskujud ning samba alust üritati lõhkuda lõhkelaengutega. Mälestussammas hävitati lõplikult teise Nõukogude okupatsiooni ajal kevadel 1949. Monumendi asukohta ehitati aastatel 1979–1981 EKP Viljandi rajoonikomitee hoone. Endine parteihoone lammutati 2020. aasta suvel ja Vabadussammas taastati Amandus Adamsoni originaalkujude järgi samba algse asukoha lähedal. Taasloodud pronkskujude autorid on Eesti skulptorid Tiiu Kirsipuu ja Ivan Zubaka. Taastatud vabadussamba avasid president Alar Karis, peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ning Viljandi volikogu esimees Helmen Kütt ja Viljandi linnapea Madis Timpson.
Eesti president Alar Karis meenutas oma kõnes Eesti demokraatlikke valikuid. Nii oli ka Vabadussõja raskeil aastail: valiti ka Asutav Kogu, mis vaidluste ja eriarvamuste kiuste asus ehitama vaba riiki ning oldi ühel meelel selles, et ainult vaba Eesti tagab meie keele ja kultuuri, meie kestmise üle aegade.
„Peame seda meeles. Meie kestmine ja edenemine eeldab suuremat vastutust ja väärikust nendelt, kellele on usaldatud rohkem kanda. Vastupidi käitudes määrib see meie riigivõimu mainet meie oma inimeste seas. Õõnestab tasahilju meie riiki, vabadust ja demokraatlikku elukorraldust. Pettumus pettumuse ja nõutus nõutuse järel, nagu kivi kivi haaval võib lõpuks kokku kuhjata midagi, mis tõukab inimesi oma riigist eemale. Mitte oma maast ja rahvast, vaid oma riigist,“ ütles president Alar Karis
Ta selgitas, et just Vabadussõjas langenute mälestussamba avamisel on õige koht seda meelde tuletada – nii Riigikogule, valitsusele, kohalikele omavalitustele kui ka riigipeale endale. „Ärme lase pettumusel kasvada ja riigil triivima minna,“ rõhutas riigipea.
President tõi ära ka Viljandi vabatahtlike pataljoni ülema Ants Kurvitsa kirjelduse noortest vabatahtlikest Vabadussõjas, märkides, et nad võitlesid oma inimõiguste ja vabaduse eest: „Need noorukesed koolipoisid äratasid laialdases massis usku, et meie võitlus ei ole surija viimane meeleheitlik katse, vaid elujõulise rahva väljaastumine oma inimõiguste ja vabaduse eest.“
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
e m rootsis27 Jun 2023 00:55
Hea idee.
" Näituse idee nr 2. URJE-EHE ja ERMi-EHE 2021. aastal algatasid idee autorid uue rahvusliku ehte URJE-liikumise, mille raames kutsuti osalema andekaid noorema põlvkonna kunstnikke, seppi, moedisainereid ja teisi loomingulisi mõtlejaid. Kutsele vastas ligi 50 siinset ehtekunstnikku, samuti Soome ja Leedu kunstnikke, kes on Eestis õppinud ja/või tegelenud soome-ugri mütoloogiliste teemadega oma loomingus..."
Viljandi Vabadussamba taasavamise järel tuli täna raadiumikaaluline sõnum ka Eesti haridusministeeriumilt - vabastatud on tööga toimetulematuse tõttu Ida- Virumaal kutseõpet korraldanud haridusjuht. Selgus, et siiani on antud Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel valdavalt venekeelset kutseõpet, kohustuslikku 60/40 keelte proportsiooni ei ole siinmail tunnistatud! Külma dušina mõjus haridusminister Kallase järgnev avaldus, et sama olukord valitseb ka pealinna Tallinna kutseõppeasutustes!...Kolmekümne teisel Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastal! Sic! ...Vabadussõja monumentide avamine ja taasavamine on vajalik, tähendusrikas ning suursugune tegevus. Ainult et vabaduse valgus koos eesti keele valitsemise kohustusega peab sama edukalt tungima ka riiklikus koolikorralduses senini eksisteerinud pimeduseriiki! ...Sõnum sisu ja tähendus võiks olla arutlusaineks eestlaskonnale üle ilma.
kaitsetahte kehastus23 Jun 2023 10:30
Rüdiger von der Goltz, Rauddiviisi ülem oli ütelnud: "Oleks mul olnud kasvõi üks rügement eestlaste võitlustahtega mehi, tuhka te oleksite siis Võnnu lahingut võitnud!" Seda ütlemist on just tänasel Võidupühal kohane meenutada! Ja just Viljandis,kus taasavati Vabadussõja monument ja kus kindralmajor Riho Ühtegi kinnitas Kaitseliidu ülemana veelkord üle vabatahtliku riigikaitse kaudu arendatava kaitsetahte esmatähtsust. Ta mainis, et teatud jõud teevad pingutusi, et inimestes tekiks kahtlusi omariikluse võimekuses ja kaitsejõudude juhtide asjatundmises. Sellised ilmingud on ohtlikud ja õõnestavad kaitsetahte mõjuvälja. Tänane paraad oli Eesti Vabariigi kaitsetahte kehastus.