Sadamas on sadamas - Toronto omas vihma, Tallinnas vist lund. Tali on tulemas, aga ei elu seisma jää ja Toomas Vindi romaanikangelane Elmer Kajando võib kuulutada oma põhitõde: ÜKSKI INIMENE EI SAA TEISELE INIMESELE ETTE KIRJUTADA, KUIDAS PEAB ELAMA.

Toomas Vint. Perekondlikud mängud ,Eesti Raamat 1977, 242 lk trükiarv 32.000, kujundanud Tiiu Allikvee

Perekondlikud Mängud sisaldab neli lühiromaani, viimane neist Reis ümber Maailma on kirja pandud mina-vormis-naise poolt. Ja miks ka mitte, ütleb ju suur paradoksimeister Andres Vanapa: "Maailmas on kahed rahvad - naisterahvad ja meesterahvad."

Vindi maastikud on äratuntavad ehkki meid sõnaliste kohamäärustega ei vaevata: Tallinna kesklinn, Nõmme, Pääsküla raba, Mustamäe, Hiiu park ja Glehni varemed, korterid, kohvikud ja ateljeed. Ka viimasele kolmele saaks hea tahtmise juures täpse aadressi anda.

Keerukam on inimeste ja inimsuhetega, on palju tuttavlikku ja on fantastilist luulelendu. Suhted kipuvad ikka keerdu ja analüüsile MIKS? täpselt alluda ei taha. Muidugi, kirjanik ise teab, mida tema tahab ja kuidas kujutab. Tema kangelasi vaevab valge inimese vaimne vajadus eneseteostuseks, kusjuures edukaimadki neist pole rahul. On kummastav, et isegi mingi kadedusega jälgitakse liigikaaslasi, kelle eksistents piirdub soojätkamise ja suvila rajamisega.

"... Teeme näiteks siia, selle kohviku keskele klaasist toa, kus elab perekond. Ja üksik, kõigiga pahuksisse läinud mees ei hakka jooma, vaid naudib harmoonilist perekonnaelu. Ta võib näiteks õppida uusi hellitusnimesid, millega naist rõõmustada, võib õppida söögivalmistamist ja lapsemähkimist."

Kirjeldatud inimesed võivad jõuda kõige ekstreemsemate tippudeni ja lõpplahendusena voogavad tagasi - argiellu. Ajaliselt on romaanid (tagasi- ja ettepoolevaatamiste kiuste) väga kirjutamisaegsed - Eesti olud "stagnaajas".

Pööre & veeremäng. Eesti Raamat,1979, 164 lk., trükiarv 22.000 kujundanud Ene Kull ja Tõnis Vint.

Ühel kirjanduslikul kohtumisel küsiti Toomas Vindilt üllatavalt: " Kas kuulus maalikunstnik Toomas Vint on teie sugulane?" Tuli siis kirjamehel seletada, et see on ikka üks ja sama mees, kes maalikunstis ajab maalialaseid asju ja raamatutes tegeleb kirjandusega.

Ja ometi! esmapilgul on kirjaniku ning maalija siiski väga eriilmelised.Muidugi, kirjandusteostes on maalilisi momente, mis sügavalt mällu lõikavad: mereäärsed vareskaertesse kasvanud liivaluited, parkmetsad, ahistavate korrusamajadega uusrajoonid jmv., aga raamatutes on neil oluliselt teine tähendus kui maalidel. Ka miljöö on pahatihti maaliline: liigub ju kirjanik ikka valdavalt loomeinimeste ringides.

Pööre & veeremäng on oma esimeses osas täpsete (ka üllatavate) lahendustega lühijuttude kogum ja veeremängus kirjas stiilipuhtad novellid. Siin kohtume tegelastega, kellele määratud Vindi edasises loomingus raamatust raamatusse rännata. Värvikad kujud on Albert Trapeezh, kunstnik Vennet, Artur Valdes.

Viimasest kirjutas klassik Tuglas kunagi müstifikatsiooni, kujutades olematu kirjaniku elu ja loomingut. Vint elustab Valdese kui tegelikkuses eksisteerinud kirjaniku - siis müstifikatsioon müstifikatsioonis. (Kadedaks teeb!) Tuglas oli meie moodsa kirjanduse suurkuju, Vint on samuti modernist, aga nii varjatud modernist, et lihtsameelsem lugeja laseb ladusad lood enesest üle libiseda, naudib mõningaid paradokse, ega taipagi, et kõnnib kullateradel. Omapärane kuju on Albert Trapeezh. Selle varjunime all on mitmeid kunstialaseid kirjutisi avaldanud tuntud kunstnik-arhitekt, tänane Kunstiülikooli professor. Vint on meest äärmiselt äratuntavalt kirjeldanud, kasutanud isegi tema üldtuntud luuletusi ja teeb nüüd Albertiga trikke, mis oma fantastilisuses eesti kirjanduses võrdväärseid ei leia. Loe ja imesta: meie ees on inimene, kes lihtsalt elab kunstis ja kunstile. " Toa keskel seisis peldik..." "... Ah Sa ei tunne Trapeezhi ja temast ei saa kunagi aru...aga ometi on ta väga hingeline ning võtab kôike südamesse", venitas kunstnik Vennet. Näiteks ehitas ta peldiku, et saaks segamatult seal käia luuletamas ja nutmas..." Vennetit tasuks ka Vindi loomingut lugedes jälgida, usun ta kunstniku-kirjaniku alter egoks.

Väikelinna romaan, Eesti Raamat 1980,160 lk., trükiarv 28.000, kujundanud Tõnis Vint

Autori esimene raamat, mida ta ise nimetab romaaniks. Tegevuspaik on küll täpselt määratlemata, kuid on märke, mis lasevad selle lugeda Rakvere & Kohtla-Järve sümbioosiks. Väikelinna sõidab pealinnast kirjandusteadlane, kellel sooviks süvendada tutvust siin elava noore poetessiga. Kohapeal selgub, et neiu on vahepeal ka maalikunsti muusale käe ulatanud ning on tema esmanäituse avamine.

Läheb käima karusell KUNST KUULUB RAHVALE kogu oma mannetuses ja ülespuhutuses, tühisuses ja kättemaksuhimus. Kirjandusteadlane osutub tühikargajaks, kõike märganud maandub ta kohaliku muusa kallistustesse ja provintsilehe toimetajatoolis.

Tantsud Mozarti saatel, Eesti Raamat 1983, 166 lk., trükiarv 28.00, kujundanud Leonhard Lapin

Toomas Vindi kuues raamat on taas novellide ja lühijuttude kogum, neis kujutab kirjanik üksildase inimese sisemaailma. Kirjanik ei pilka nende inimeste veidrusi, suhtub neisse vägagi mõistvalt.

Raamatu viimases novellis Tagasitulek naaseb abielumees oma nipernadiaanalt: "...Ta võiks sellest naisele rääkida, kuid ta suu on saamatult lukkus, ja võib-olla need sõnad ei tulekski kunagi üle ta huulte, kui naine ootamatult ta vastu ei liibuks ja ei sosistaks, kuidas ta mehe järele igatses ja temast puudust tundis."

Tunnen, et olen elanud nädala sisukat elu taaslugedes Toomas Vindi loomingut. On suurepärane tunne kui tajud suure looja lähedust.

Mis sest, et sadamas on sadamas ja tali varsti tulekul.

(Läheb edasi).

AARNE H. VAHTRA

Märkmed: