U. Säästla on teinud intervjuu Lorentine Kivistikuga (Estamiga), kes räägib oma perekonna sattumisest küüditatute nimekirja. On pilte pikast teekonnast Novosibirskisse ja sealt praamiga mööda Obi jõge Tomskisse, kus nad paigutati Udamiku kolhoosi. Sellal 19-aastane tütarlaps pidi metsatööl puid langetama ja tükeldama. Nii töötas ta 1948. aastani, mil hakkasid õega koju sõitma. 1951. a oktoobris tuli teade, et peab Siberisse tagasi minema. Otsus vabanemiseks saadi 9. septembril1954.
K. Tori on kirjutanud mälestusi Purtse algkoolist, eriti sealsest noorkotkaste ja kodutütarde tegevusest. Temalt on ka fotomälestusi aastatagusest koosviibimisest ja „Rännak Euroopas 1944-1955“, milles sõdurimuljeid kodumaalt lõuna poole taandumiselt.
Peep Varju kirjutas 1949.a märtsiküüditamisest Eestis, mille käigus viidi partei ja valitsuse salajase määrusega Balti riikidest „igaveseks ajaks“ sundasumisele Siberisse 94 179 inimest ja mida võib nimetada ka välksõjaks Baltikumi rahvaste vastu.
Eda Post vahendab vestlust punaste riigipöödest 21. 06.1940, nagu nägi seda kaasaegsena Tallinna Piimakombinaadi masinist, 24-aastane Viru-Nigula vallast pärit mees.
Väga huvipakkuv on P. Varju teine kirjutis „Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium“, milles on põhjalik pilt Pärdi õppeajast muusikaõpetaja J. Pakki juures.
Gerli Romaninovitsh „Siniverelised puud koguvad kõrgust“ kirjutab Rootsi kuninga Carl XVI Gustavi poolt Purtse kindluse õuele istutatud tammepuudest.
Eevi Kuht vestab mehest, kes oma nooruse veetis Siberi vangilaagris ja on võinud vabas Eesti riigis nüüd oma 80. sünnipäeva tähistada. Mälus on ta hoidnud lapsepõlvesündmusi, eredalt tuleb esile noorkotkaste lipu õnnistamine kindral J. Laidoneri osavõtul.
Kalju Ojamaalt on pikem üleskutse vaimus luuletus „Neile, kes pääsesid raudseist ahelaist sügisel 1944“.
Virulaste album-ajakirjal on aastaid olnud jõudu sisukalt oma lehekülgi täita. Need on kõik rahvusliku kallakuga mäluvaramu killud, millel on tähendust meie teadvuses püsida, näidates meie rahva sidet vabadusega ja selle eest makstud hinda.