Virulaste Koondis Torontos on igal aastal andnud välja ajakirja VIRU KIRI, mis on jõudnud 21. numbrini. Igal kevadisel aastakoosviibimisel on olnud külalistele pakkuda uus ajakirjanumber. See on jäänud hiidlaste ajakirja kõrval teiseks kirjalikuks sidemeks maakondlaste vahel, ulatudes ka väljapoole Kanada piire. Ajakirja koostamine on olnud Kalju Tori töö — kirjutamine, ladumine, toimetamine jm. organiseerimine.
K. Tori on olnud võitleja, mistõttu ajakirja sisu püüab lugejaile tuua mälestuslikke pilte Eestiga seotud võitlustest, aga ka unustamatust noorusmaast. Uues numbris on eriline rõhk küüditatuil. Sihtasutuse Valge Raamat tegevtoimetaja Peep Varjult on sellekohane põhjalik artikkel. Ära on toodud uurimiste tulemused a. 1989—2004 Eesti Memento Liidu tööst nimekirjade koostamisel, mille tulemusel on valminud mitu köidet Siberi metsadesse viidud eestlastest, hukkunud ja surnud kaasmaalastest. Koondandmeil on küüditatute üldarv 9267, neist vahistatud perekonnapead 3200. Küüditatuist on hukkunuid 3862, ebaselge saatusega 96, teadmata kadunud (tõenäoliselt hukkunud) 603, põgenenud 75, vabanenud 4631. Neist on Venemaale jäänud 367 ja kodumaale tagasi jõudnud 4264. 15 aastat töötanud Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni ORUAKi andmebaasi seisuga mais 2004 on sinna koondatud kõigi Memento organisatsioonide ja töörühmade, Elmar Tambeki juhitud ZEVi komisjoni, Vello Salo nimekirjaraamatute ja mitmete ajaloolaste töö tulemused. Kokku saadi juuniküüditamise planeeritud ohvrite arvuks 11258 isikut.
Peep Varju uurimistöö kirjeldab laialdast organiseerijate gruppi, kelle tööst on ilmunud aastati raamatuid; rahvas soovis teavet katastroofi ulatusest ja hukkunuist, kellega oli eesti rahva süda ja mõtted. Peep Varju on andnud ülevaate uurimiste struktuurist, mille keskpunktiks olid ajalookonverentsid. Okupatsiooniainelisi materjale on avaldatud ka eelmistes numbrites, andes ülevaatliku pildi eestlaste kannatustest, aga eriti ajakirja koostaja ja toimetaja südames olevast kuuluvuse tundest.
Eelmisega seotud on Sihtasutuse Valge Raamat teadaanne sel aastal ilmumisel olevatest raamatutest: Herbert Lindmäe „Suvesõda Pärnumaal 1941“, „Pro Patria“ kordustrükk ja eestikeelse Valge Raamatu paremini kujundatud kordustrükk.
Virumaa Teatajast on võetud Meelis Lainvoo intervjuu Vilma Terepingiga tema elust 5000 km kaugusel Siberis. Virumaale 1971.a. tagasi tulles sai tööd giidina.
Kalju Tori artiklis „Inglismaalt Kanadasse“ on teekonna üksikasjalik kirjeldus, kuni jõutakse Toronto raudteejaama, kus sugulane oli ees ootamas.
„Põhjarannikust“ on võetud Teet Korsteni kirjutis kirjandusteadlase Rutt Hinrikuse tööst Eesti rahva kannatuste kogumisel. Endel Tooming meenutab 1946.a. toimunud laulatust, mis toimus kõigi eeskirjade järgi — pruut pikas valges kleidis, peigmees mustas ülikonnas — ainult Eesti lipp toodi talu väravas kasvava kase ladvast kiiresti alla, sest oli ju ikkagi aasta 1946.
M. Lainvoolt on „Kolm korda sündinud mälestusmärk“. Esimest korda rajati see augustis 1931 Rägaveres toimunud lahingu tähistamiseks. See lõhuti 1940.a. sügisel. Taastati Saksa okupatsiooni ajal 1942.a. 1944.a. hilissügisel tegid NKVD punaväelased hävitustöö. 1988.a. tekkis mõte monumendi taastamiseks. 1989.a. alguses alustati ettevalmistustööga ja sama aasta 1. juulil taastatigi Rägavere mälestusmärk.
Herman Pallas kirjutab oma kihlumisest Eviga. Aivi Pargi kirjutab virulasest sumomaadlejast Kaido Höövelsonist.
Kalju Torilt on „Aasta 1944“ — Eestis sõjaväes sidekompanii teenistuses Võrus, Elvas, Valgas ja Lätis. Liikudes Eestis kohtus ta paljudega ja sai teada nende arvamusi sõjast ja loodetavast tulevikust. Enne Võrtsjärve rajooni rindele saatmist elati Mõisakülas, kus peamine ülesanne oli telefoniliinide parandamine ja uute paigaldamine.
Viimaseks looks on Elna Libe artikkel „Eesti Kodu, eestlaste oma saar suurlinna kära kõrval“. Juubelikirjutises eestlaste ühiskodust vaadeldakse 30 aastat elatud elu ja tehtud tööd. Pühendusluuletuse sellele kodule on kirjutanud Maire Polashek.
Nii hõlmab ajakiri erinevaid artikleid, milles on käsitletud meie rahva siinset eluolu rohkete mälestuste pinnal, milles me eriti rikkad oleme.
Ajakirja saab osta Virulaste Koondise juhatuse liikmetelt ja virulaste koosviibimiselt 28. aprillil.
Viru Kiri jõudis 21. numbrini (2)
Eestlased Kanadas | 05 Apr 2007 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
vana Narvakas Peep võik ju küll midagi oma kodulinnast kirja panna. Olen ka uhke selle linna edusammude üle nagu on Peep, aga võiks siis sellest natuke valjemalt propageerida. Peep, kus sa ometi oled?
hävitustööd tegid 1941.a. ja 1944.a. eesti hävituspataljonid kokku korjatud eestlastest,mitte ühtegi venelast ei olnud selles hävitustöös,ikka eestlased on väga suured süüdlased oma eestlaste vastu,põhiliselt sugulaste hävitamiseks,sest sugulaste majad ja talud saadi endale,see oli peamine väärtus mida ihaldati
Eestlased Kanadas
TRENDING
