Ta pani sellesse väljaandesse oma südame ja nägemisavaruse, mida ta ka hiljem Kanada Eestlaste ajaloouurimuste toimkonna liikmena ellu viis.
Ent siis algasid kurvad lahkumised selle grupi töötegijate hulgast, mis jätsid hinnatava tegevuse (loodetavasti siiski ajutiselt) pooleli. Sellepärast ongi aeg, et nooremad võtaksid tööülesanded oma õlgadele. Kalju Tori täitis esimehe kohta vaid lühikest aega. Küll oli ta aga pikki aastaid Viru Kirjale materjale kogumas, pidades ühendust kodumaa sõjaajaloolastega, kel oli pakkuda selles osas täiendavaid andmeid.
Asjaolu, et virulaste äsjasel koosviibimisel oli Viru Kiri taas peolaual, rõõmustas kõiki osalenuid, hoolimata sellest, et väljaanne on sisult rohkem Virumaa elu vaatleja ja püüab elustada noorusmälestusi. On ju maa alati sama, ainult meie, inimesed, muutume.
Seekordne Viru Kiri kannab järjekorranumbrit 23, maikuu 2010, selle toimetaja on Elna Libe koos oma abikaasa ja tehnilise abi Victor Libega. Tegelik väljaandja on Virulaste Koondis ja selle liikmed Heino Sepp, Lya Haamer, Endla Komi ja Regina Toomsalu. Toimetaja ütlebki saatesõnas, et Viru Kiri on jälle ilmunud ja ta väljendab samas soovi uute kirjutiste saamiseks järgmise väljaande jaoks. Siit võib järeldada, et tulevikku vaadatakse optimistlikult.
Ajakirja juhatab sisse Virve Osila luuletus „Minu laulud“. Selles, eesti luulele iseloomulikus maalähedases poeemis öeldakse: Käed mullased, / sa mõtteis taevast palud, / et jäetaks igavesti sulle sinu maa. Siis tutvustatakse Aadu ja Inna Randpalu (†), kelle panust Eesti president on tunnustanud Eesti Punase Risti III järgu teenetemärgiga.
Ivar Rammo meenutab virulaste topeltjuubeleid – Virulaste Koondis 35 ja Viru Kiri 30 –, lisades sellele mitmesuguseid pilte Virumaast ja tuntud virulastest, aga ka maakondlikest vaatamisväärsustest. Järgneb värsivormis kirjeldus „Teel Kohtla-Järvele“. Reg. vastab küsimusele, kust said Sinimäed oma nime, mille juurde on lisatud kaks mälestusluuletust.
Elna Libelt on mälestusi noorusajast, eelkooliaegsest noorusest ja esimesest koolipäevast Vihulas; Victor Libe meenutab aega parvepoisina Pedja jõel sellekohaste fotodega. Lisaks veel fotokroonikat 2009. a. kevadel toimunud Virulaste Koondise 35. aastapäeva peost.
Sõjamehelikuks teevad ajakirja ülemkapral Viktor Libe mälestused Krivasoo sõjapäevist, samuti Lya Haameri kirjeldus „Narva – jaanuar 1943“ ja Juta Paadimeister-Pensa „Põgenemine Eestist 1944“. Ajakiri lõpeb tundmatu autori pikema luuletusega „Jõulu laat“.
Viimased leheküljed pakuvad Virumaa uudiseid kultuuril poolelt.