Avasõnas ütles Virulaste Koondise esimees Kalju Tori kõigile tere tulemast. Koosviibimiseks ilmus uus, järjekorras 19. Viru Kirja number. Kõneleja teadis, et ajakiri on saanud populaarseks nii siin kui ka kodumaal. Eesti Päevalehe toimetaja Rein Sikk on lubanud kirjutada nii virulaste tegevusest Torontos kui nende tähelepanu leidnud ajakirjast, küsides muu hulgas, millist abi oleks Eestimaa poolt vaja, et Viru Kiri saaks edasi ilmuda. See oli toimetuse jaoks esmakordne niisugune pakkumine, kuna tavaline suhtlemise moodus on, et meilt küsitakse abi.
Virulaste kui ka muu maakondliku tegevuse kohta on ilmunud artikleid Virumaa Teatajas ja Põhjarannikus.
Kõneleja puudutas ka kodumaal oleva Okupatsioonide Repressiivpoliitiika Uurimise Riikliku Komisjoni poolt Tallinnas koostatud ja välja antud nn. Valget Raamatut kommunistide kuritegudest Eestis. Kavas on veel välja anda Punane Raamat, milles tuuakse nimeliselt välja suurem osa represseerijaist. Selle komisjoni asutas Eesti valitsus ja see suleti Riigikogu poolt 1. septembril 2004, kuid arvestades töö olulisust töötab edasi vabatahtliku tööjõu ja majandusliku abiga. Siiani on ka Virulaste Koondis nende tööd majanduslikult toetanud ja on otsustanud seda teha ka edaspidi.
Uurimiskomisjoni kaasabil ilmus aastal 2004 prof. H. Lindmäe raamat „Suvesõda Viljandimaal 1941“. Varem on selleilmelised raamatud ilmunud Tartu ja Virumaa kohta. Ka Viru kiri on seni põhiliselt püüdnud jäädvustada viimaste raskete okupatsiooniaastate sündmusi.
Kõnele järgnes ühislaul ja Lydia Tori söögipalvus, seejärel lõunasöök, millega käis kaasas elav vestlus, mis muutis koosviibimise sisukaks. Veel oli ühislaule, kuni lõpus esimees K. Tori tänas kaasaaitajaid ja Õie Kuris esinejat V. Gustavsoni lilledega. Osavõtjad leidsid, et tuleval aastal tullakse jälle kokku Virumaa mälestuste jäädvustamiseks ja vaimsuse säilitamiseks.