Avasõna ütles koondise esimees Kalju Tori, öeldes kõigile tere tulemast lõbusale koosviibimisele laulu ja muusika saatel, kus Voldemar Gustavson mängis taustamuusikaks tuntud viise. Veel tegi esimees teatavaks, et saadaval on järjekordselt Viru Kiri nr. 21, mis on nagu kevadise sündmuse üks osa, sisaldades kirjutisi siinsetelt ja kodu-eesti autoritelt.
Veel informeeris kõneleja, et Tallinnas on Repressiivpoliitilise Uurimiskomisjoni poolt ilmunud uus „Valge raamat“, kus on eelmise väljaande mahust 50 lehekülge teksti. Ta märkis selle juures, et komisjon töötab ilma riikliku toetuseta alates septembrist 2004. Tööd tehakse eraisikute ja organisatsioonide toetusega, mille hulgas on ka Virulaste Koondise toetus. Komisjoni toetusel ilmub ka ajaleht „Eesti Memento Liidu Teataja“.
Kõneleja vaatles ka neid eestlasi, kes on Eestit maailmas tutvustanud — esimese eestlasena maadleja virulane Georg Lurich ja nüüd teeb seda sumomaadleja virulane Kaido Höövelson (alias Baruto) — peamiselt Jaapanis. Nii on Eesti nimi ka muul viisil tuttavaks saanud; mitmed jaapanlased on ostnud Virumaale suvituskrunte ja Jaapani keiser koos abikaasaga külastab käesoleval aastal Eestit. Peale jõumeeste on Virumaalt pärit palju kultuuri- ja kunstitegelasi. Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose „Kalevipoja“ autor Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 14. septembril 1803.
Minnes kodumaa küsimuste juurde, ütles kõneleja, et rõõm oli lugeda Eestis ilmuva ajalehe „Postimehe“ 14. aprilli juhtkirja „Abisaajast riigist on saanud abiandja riik“, milles Arko Olesk kirjutab, et „veel tosin aastat tagasi rändas Eestisse konteinerite kaupa humanitaarabi, kuid nüüd armastavad poliitikud ütelda, et oleme abisaavast riigist kasvanud abi andvaks riigiks“. Artiklist selgub, et Eesti majandus on tugevnenud Euroopa Liiduga ühinemisel ja Eesti annab abi abivajavatele riikidele. Me võime uhked olla, et väike Eesti riik on majanduslikult nii tugev.
Puudutades edaspidist tegevust ütles kõneleja, et tuleval aastal möödub 35 aastat virulaste organiseeritud tegevusest Kanadas ja 30 aastat esimese Viru Kirja numbri ilmumisest, mis eeldab, et neid tähtpäevi kavatsetakse suurema tähelepanuga märkida. Selle juures mainis, et virulaste peo ettevalmistus on tavaliselt kestnud aastaringselt, alates ajakirja materjalide kogumisest.
Lõpuks ette loetud tervitused näitasid, et toimetajal ja toimetusel on ka kaugemal sõpru — tervitusi oli saabunud Torontost, Londonist ja Vancouverist. „Virumaa valsi“ ühislauluga külastati meeleoluliselt seda kaunist maad, mis oli noorusmaaks ega unune kunagi.
Koosviibimine koondati rahvuslike lauludega. Lõpuks tänas K. Tori neid, kes olid kokku tulnud ja ütles, et tuleval aastal korraldatakse samas Virulaste Koondise 35. aastapäeva koosviibimine, mis ajaks ilmub ka Viru Kiri nr. 22. See on juhatusele aastaseks tegevuseks. Pillimeest tänati roosidega.
