Esimene virulaste kokkutulek sel mandril peeti 1. ja 2. semptembril 1973 Seedriorul. Koosviibimine algas piduliku aktusega Seedrioru monumendi juures, kus avasõna ütles abiesimees Alfred Sepa, palvuse pidas Endel Ruberg, oma luuletuse "Virumaa viikingid" esitas Lydia Tori, Kalju Tori pidas päevakohase kõne.

Tänavu maikuu esimesel nädalalõpul tähistas Virulaste Koondis oma tegevuse 30. aastapäeva ja samaaegselt koondise ajakirja "Viru Kiri" ilmumise 25. aastapäeva. Pidulikuks sündmuseks kasutati Eesti Maja kristallsaali, kus osalejaid oli saja inimese ümber. Saalis olid laudadel "Viru Kiri" nr. 17 äsjailmunud numbrid ja koondise esimehe Kalju Tori memuaarteos "Rännak Euroopas 1944-1955".

Kavalise osa avas K. Tori, tervitades osalejaid ja märkis, et tänavu möödub 200 aastat ka Viru lauliku ja Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sünnist 14. septembril 1803 Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Virumaal. Alghariduse omandas Rakvere alg- ja kreisikoolis, jätkas õpinguid Tallinnas ja Tartus. Seejärel töötas arstina Võrus. Peale Rakvere on talle püstitatud ausambad Võrus ja nüüd ka Tartus. "Kalevipoeg" on tõlgitud rohkem kui kümnesse keelde. 30. aprillil toimus Rakveres "Kalevipoja" esiettekanne, mis oli kestnud ligi 14 tundi.

Lisaks informeeris osalejaid, et Eestis on ilmunud Okupatsioonide Repressiivpoliitika Riikliku Komisjoni poolt Herbert Lindmäe raamat "Suvesõda Virumaal 1941", mille väljaandmist toetas Virulaste Koondis, eriti Elna Libe ja Valve Viiding. Kummalegi kingiti kogukas raamat. Raamatut saab tellida Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklikult Komisjonilt, esimees Peep Varju. Arve: Eesti Ühispank (Eestis) 100 520 284 05 007; raamatu hind koos saatekuludega CA$50.

Virulasi tervitas nende tähtapäeval Võrulaste Seltsi nimel Salme Vesi, rõhutades võrulaste-virulaste omavahelist lähedust — mõlemale on kodumaakond mälestuste maa, mis saab alati sellest rääkides säravaks.

Mulkide Seltsi vanem Jaan Vares tervitas puhtas mulgi murdes ja tõstis klaasi virulaste tervituseks. Maakondliku Esinduskogu nimel tervitas esimees Leida Helde ja Hiidlaste Seltsi poolt kõik juhatuse liikmed koos. Vancouverist saatis tervituse Ellen Vanema ja Londonist, Ont. Endel Toomingas, lubades sündmusele kodus kaasa elada.

Muusikalisaes osas laulsid Elna Libe ja Hilda Sepp duetina A. Uustulndi "Kodurannamäel", K. Kikerpuu "Mälestus isatalust", klaveril saatis Charles Kipper. Hilda Sepp solistina laulis "Rukkilille lõhnast leidsin", klarnetil saatis V. Gustavson. Elna Libe laulis äsjalahkunud luuletaja Valeria Kimberg-Kotkase mälestuseks tema sõnadele E. Tobrelutsu poolt loodud laulu "Mälestus kodutalust" ja veel tema sõnadele loodud "Virumaa valsi", klaveril C. Kipper. Siis Lydia Tori ütles söögipalve ja kõik kutsuti toidulaua juurde.

Seintel oli neli paneeli koondise elu valgustava kroonikaga; inimestega, kes organisatsiooni asutasid ja kellest osa on lahkunud, aga teised kannavad edasi samu mõtteid ja teenivad eesmärke, milleks oli vaja maakondlikke organisatsioone.

Lõppsõnas K. Tori tänas suure töö tegijaid, aga kõige suurema tänu ütles neile, kes aitasid seda päeva nii suure pidulikkusega tähistada. Veel kutsuti ette esimese juhatuse liikmed Lydia Haljand, Kalju Tori, Regina Toomsalu ja Milla Suit ning praeguse juhatuse liikmed Evi Kilu, Elna Libe, Õie Kuris ja Edgar Walk; esimesest on püsinud läbi juhatuste praegune esimees K. Tori. Esinejaid tänati lilledega.

Meelelahutuse poolel oli loterii võitudega, mis näisid paljusid rõõmustavat.

Märkmed: