Eesti Elu
Viruskundra, kaitse Võrumaad
Kultuur | 18 Dec 2009  | Eerik PurjeEesti Elu
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Üks suuremaid puudujääke minu elus on, et mööda Eestimaad ringi rännates pole mu jalg iial sattunud Võrumaa pinnale. Seda sõbralikku regiooni koos mõnusate, salakavalalt hinge paitavat keelemurret kõnelevate inimestega olen õppinud tundma eeskätt Jaan Lattiku, Juhan Jaigi, Bernard Kangro ja teiste sealt võrsunud kirjanike kaudu. Hilisemad otsesed kokkupuuted võrukestega on mu võrufiilsust oluliselt süvendanud.

1989. aastal ilmus Eesti Raamatuühingu ja Võru Raamatuklubi ühistööna kultuurileht Viruskundra esimene number. See väljaanne nimetas end kõigi maailma võrukeste häälekandjaks, tutvustades ka väliseestlaste (õigemini välisvõrukeste) loomingut. Selle idee algatajaks oli tuntud kodu-uurija Heino Sikk, kellest sai ka lehe toimetaja. Kui 1994. aasta traagiline laevahukk Heino Siku merepõhja viis, jätkas tema tegevust ta abikaasa Maria.

Viruskundra nimetus vajab selgitust. See tähendab majahaldjat või ahjuvaimu ning see mõiste on tugevaimalt seotud just Võrumaaga. Kui inglise keelt kõnelevas maailmas tooth fairy poetab lapsele padja alla kaotatud piimahamba asemele raha, siis Võrumaal visati luuhammas ahjupingile ehk virusele sooviga, et Viruskundra asendaks selle raudhambaga.

Aastal 2008, ligi paarkümmend aastat pärast esiknumbri ilmumist, otustas grupp entusiaste koostada kogumiku kultuurileht Viruskundra valitud lehekülgedest. Need inimesed olid Maria Sikk, Liina Valper, Inga Kuljus, Milvi Hirvlaane ja Erik Kamberg. Tulemuseks oli 422-leheküljeline almanahh, mille andis välja dr Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.

Nägus koguteos sisaldab hulgaliselt isikulugusid, küll usutluste, küll teiste mälestuste või luuleloomingu näol. Tutvustatakse Võrumaaga seotud kirjanikke, kunstnikke ja muusikuid. Väärika koha on leidnud Võrumaa kodu-, kooli-, raamatu- ja muuseumilood. Eripeatükk on pühendatud väliseestlusele.

Seda kogumikku on hea ja südantkosutav sirvida. Sellest õhkub kodunurga-armastust, millest läbi kumab muhe võru huumor. Kas märkasite, et ma laususin „kodunurga“ ja mitte „kodukandi?“ Ma ei soovita võrukeselt küsida, kust kandist ta pärineb. Võrul ei ole kanti.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Kultuur
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 9 2025 - Toronto
TLPA First Thursday: Glorious Vienna

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus