Vissarion selle suve augustis oma jüngrite keskel 580 kilomeetri kaugusel Krasnojarskist, paigas, kuhu on elama asunud ligi viis tuhat tema sekti liiget. Ka Eestis on naisi, kes ütlevad, et said kirgastuse paljalt Vissarioni nägemisest.
Foto: Reuters

Tiina Sarv, reporter

Keegi ei saa last kaitsta

Anu Raud ei suuda leppida mõttega, et väike eesti laps rebitakse sünnimaast lahti ning viiakse keskkonda, kus ta võõrdub kodumaast ega saa emakeelset haridust.

«Kas tõesti pole kellelgi võimalik seda väikest armast last kaitsta?» küsib ta.

Seni pole abi olnud ei riigikogu liikmete, kirikuõpetajate ega sotsiaaltöötajate pingutustest.

Anu Rauale valmistab tuska veel see, et Siberisse kavatseb asuda ka Pille vanem õde koos sõbrannaga. Mõlemad tütarlapsed on õppinud kultuuriakadeemias rahvusliku käsitöö erialal, mille Anu Raud omal ajal asutas.

«Minu soov on, et lõpetajad hoiaksid elus ja arendaksid eesti rahvuslikku käsitööd. Nüüd lähevad nad oma oskustega Siberisse kahtlast sektijuhti teenima,» lausub ta.

Anu Raua ütlemist mööda on iga selle ala lõpetaja Eestis kulla hinnas. Tema sõnul Pille vanemal õel veab, sest kui tema oleks õppetooli juhataja, ei annaks ta neiule võimalust väikese Eesti raha eest end Norras täiendada, et siis oma oskusi elu lõpuni Siberis rakendada.

Venemaale sõitjad tulid talle valusalt meelde Eesti Vabariigi 90. aastapäeva peol Pilistveres, kus inimesed rõõmustasid kõige üle, mida meil on saavutada suudetud. «Kui palju eestlasi on rasketel aegadel Siberisse küüditatud! Nüüd küüditame ennast vabast Eestist sinna ise tervete perekondadena. See on absurdne!»

Ei tohi sõpradega rääkida

Selleks, et jätta Pille Eestisse vähemalt niikauaks, kuni ta kasvab suuremaks ja võib ise oma elu üle otsustada, ei näi olevat mingisugust võimalust.

Tallinna Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus, kes oli kunagi Pille ema hingekarjane, ütleb, et on püüdnud naisega rääkida, kuid sellest pole tõusnud mingit tulu. Talle tuli üllatusena, et ka Pille vanemast õest on vissarionlane saanud.

Pille ema kõneleb, et tema on oma valiku elus teinud ja seda ei muuda miski. Ta ei oska otsekohe vastata küsimusele, kas ta jätaks Siberisse sõitmata, kui selguks, et tütar jääb siia. Ta ütleb, et lapse koht on ema juures, ja selles on tal õigus.

Nüüd elab ta Pillega Viljandis tagasihoidlikus üürikorteris. Last on püütud isoleerida kõigist, kes võiksid talle vissarionlikest põhimõtetest eemale viivat mõju avaldada.

«Minu meelest on see räige inimõiguste rikkumine, et Pillel keelati tulla Käärikule, kus olime talle terve suve jooksul pakkunud kõike head ja ilusat ning saanud omavahel sõpradeks,» lausub Anu Raud. «Kogu talu- ja muuseumipere armastab Pillet, aga nüüd ei saa me temaga isegi kokku.»

Kääriku perenaine lisab, et seal ei püütud Pillet kunagi ema seisukohtade vastu häälestada. Arukas laps tegi ise omad järeldused.

Eestis arvatakse olevat sadakond vissarionlast, kes kõik rohkem või vähem ihalevad elada oma iidoli läheduses.

Üks kümmekonnast sektist

Venemaal praegu kestva draama tõttu, mille põhjustasid end koos väikeste lastega Pensa oblastis koopasse maailma lõppu ootama peitnud usufanaatikud, on ajakirjandus ususektide teemast rohkem kõnelnud.

20. novembri «Päevaleht» tsiteerib Moskva usu-uuringute keskuse teadurit Aleksandr Dvorkinit, kelle andmeil on peale koopasse peitunute Venemaal kümmekond end kristlikuks pidavat sekti, kelle liikmed on liidri tugeva mõju all. «Sageli juhivad neid päris uskumatud tegelased. Siberis on üks sekt, kus endine liiklusmiilits on suutnud lausa 5000 jüngrit uskuma panna, et ta on Jumala poeg,» räägib teadur.

Jutt on Vissarionist.

Vene telekanalid valgustavad koopajuhtumit põhjalikult. Hiljuti sõitis Moskvast sündmuspaika rühm kogenud psühhiaatreid, et katsuda varjunute olukorda kindlaks teha ja veenda neid maa alt välja tulema. Arstid on hoiatanud, et ühegi äärmusliku ususekti puhul ei ole kindel, kuidas selle liikmed ükskord lõpetavad.

Kes on Vissarion

Vissarion on sündinud 14. jaanuaril 1961 Krasnodaris. Vanemad polnud usklikud, küll aga vanaema. Noormees lõpetas kooli ja pidas mitut ametit. Oli abielus ja on viie lapse isa. 29-aastaselt tabas teda suur sisemine valgustus ja ta hakkas oma õpetust kuulutama.

1992. aastal asusid esimesed Vissarioni järgijad elama Siberisse Minussinski linna, kaks aastat hiljem otsustati rajada Tiberkuli järve äärde ökoküla, et elada keskkonna tasakaalu rikkumata ja asendada senine tarbijalik suhtumine loodust armastava koostööga.

Praegu hõlmab ökoküla 250 hektarit ja on ehitatud kolmele tasapinnale: esimene aste on Linn ehk Koidiku Eluase, teine on Taevane Eluase ja kõige kõrgemal asub Templimägi, kus elab sagedaste välismaareiside vahel ka Vissarion.

Jüngrid kutsuvad asulat Päikese või Meistrite linnaks ja uueks Jeruusalemmaks, 1998. aastal sai selle ametlikuks nimetuseks Koidiku Eluase.

Piirkond on kontinentaalse kliimaga. Suvine keskmine temperatuur on +20 kraadi, tõustes ajuti ka üle +30. Talvel on 20—30 miinuskraadi, kohati võib termomeetrinäit langeda —40 kraadini.

Allikas: internet

VISSARIONI ÕPETUS

Jüngrid ootavad hirmsa kohtu aega.

• Vissarion on Sõna. Isa Sõna, kes on Tema saatnud. Tema ja Isa on üks. Raske on seda mõista meie maapealse mõistusega, aga sellest olenemata see on Tõde ja ta saab olemas olema, sõltumata sellest, kas me suudame Teda tajuda või mitte. /---/

• Ja ongi tulnud Hirmsa Kohtu aeg, kui algab lõikus ja aganad saavad viimaks ometi eraldatud sõkaldest. Me ise mõistame enda üle kohut, kas võttes vastu Isa Sõna pöördumise meie poole või Teda tagasi lükates. Me ise oleme valinud oma tee, hakates aeglselt ja piinarikkalt tõusma või püüdlikult langema. Kolmandat pole antud.

Allikas: «Väike ivake Vissarioni sõnast, tema saatnud taevase Isa ilmutatud viimasest õpetusest»

MOSKVAST SIBERISSE

«Ei saa jätta tunnistamata, et Vissarioni liikumise esteetiline külg on mõjuv. Ja see näib toimivat eelkõige intelligentsete ja vaimsete huvidega, kuid uues ühiskonnas mitte ehk kõige paremini kohandunud inimeste puhul, kes ilmse rõõmuga müüvad oma Moskva korteri ja asuvad elama Siberi telklaagris.

Kaunis ökoküla, entusiastlikud vennalikud inimesed, loobumine oma varast. Kas saab seda ühe usuliikumise puhul lugeda negatiivseks? See on püüd minna tagasi eheduse ja siiruse juurde. Puhtuse vastandamine räpaseks muutunud ühiskonnale. Tung, mis toob inimesed Vissarioni juurde, on olnud olemas juba ammu enne teda. See on suurem ja siiram kui ehk õpetaja ja õpetus ise.»

Allikas: Indrek Vaino, «Vissarionist ja tema õpetusest», «Eesti Kirik» 8. detsembril 2006

MATERIAALSELT EDUKAS

«Materiaalselt on liikumine olnud edukas. Sellest annab tunnistust kaunis uusvene stiilis puitarhitektuur ökoküla keskuses. Piltidele ei mahu küll veidi kaugemal olevad telklaagrid… Vissarion on tabanud inimese kurjuse ühe sügavama aspekti, tema üüratu mammonahimu.

Et seda kurja ihalust pärssida, on loodud usuliikumiste ajaloos üsna ainulaadne mitmekordse loobumise süsteem. Liikumisega liitujad peavad loomulikult annetama kogu oma vara ühise hüve heaks. Siin on teatav gradatsioon, kuid ausaid loobujaid on olnud väga palju. Ometi on kurja juur sügaval ja midagi kipub inimene enesele ikka alles jätma, mõni leidlik koguni juurde hankima. Selle vastu on leitud geniaalne lahendus: kes soovib kuuluda õpetaja lähemasse, tõeliste pühendunute ringi, peab läbi tegema teistkordse kõigest loobumise. Pärast seda ei ole enam tagasitee võimalust.»

Allikas: Indrek Vaino, «Vissarionist ja tema õpetusest», «Eesti Kirik» 8. detsembril 2006

Märkmed: