Eesti president Arnold Rüütel teatas 20. jaanuaril Moskvast antud raadiointervjuus, et Venemaa president Vladimir Putin on valmis Molotovi-Ribbentropi paktist ametlikult lahti ütlema.

Selline käik parandaks Vene–Balti suhteid ning muudaks Balti riikide juhtidele 9. mai pidustustel osalemise lihtsamaks.

Putini tegelikku sõnakasutust pole olnud võimalik täpselt kontrollida. Ükski allikas Rüütli väidet sõna-sõnalt ei kinnitanud. Uudisteagentuur Interfax edastas detailse kirjelduse Putini-Rüütli kohtumisest, ent Molotovi-Ribbentropi pakti tõstatamist see ülevaade ei puuduta. Interfaxi teade ütleb lihtsalt: “Eritähelepanu pöörati 9. mai aastapäeva tähistamisele Moskvas, kuhu Rüütel on kutsutud.”

Rüütli Moskva-visiit oli era-visiit, et võtta vastu patriarh Aleksius II autasu. Rüütlit ei saatnud Moskvas ükski Eesti diplomaat. Praegu teadaolevatel andmetel viibisid kohtumisel ainult Rüütel, Putin ning patriarh Aleksius II.

Üheksakümnendate keskpaigast kuni praeguseni on Venemaa ametlik positsioon – mida sageli kordab üle välisministeerium – olnud see, et Balti riikide okupeerimine aastal 1940 oli legaalne ning taasokupeerimine aastatel 1944–1945 oli “vabastamine”.

Isegi 20. jaanuaril, mil leidis aset Rüütli-Putini vestlus, kordas Venemaa välisministeeriumi esindaja Aleksandr Jakovenko standardset seisukohta. Kommenteerides Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga ettepanekut, et Venemaa peaks Molotovi-Ribbentropi pakti ja Baltikumi annekteerimise hukka mõistma, teatas Jakovenko, et “ajalugu ja rahvusvaheline õigus ei anna mingit alust väitele, et Nõukogude Liit okupeeris Balti riigid”.

Seega on kaks võimalust: kas Putini uus poliitika pole jõudnud Venemaa välisministeeriumi juhtiva eestkõnelejani või vajab Putini tegelik sõnakasutus erakohtumisel tema- ja Rüütli-poolset selgitamist. Mõlemal juhul tuleb Moskva järgnevaid avaldusi võrrelda Rüütli kirjeldusega Putini eraviisilisest seisukohavõtust.


Vladimir Socor, Vanemanalüütik Washingtonis asuvas Jamestown Foundationis

Märkmed: