Võidupüha 100.a. tähistamiseks
Välisajakirjanikud sügaval stagnaajal küsisid: „Mis on eestlaste suurim saavutus või võit?“
Vastuseks võinuks olla laskurite, raskekaalumaadlejate või maletajate võidud. Oleks ka sobinud sajandivanune ülemaaliste rahvuslike laulupidude traditsioon.
Üldtuntud telemees Valdo Pant aga vastas: „Eestlaste kõige imetlusväärsem võit on see, et nad on ikka veel olemas.“
Vastuses oli selge sõnum: ilma Vabadussõja võiduta eestlaste püsima jäämine ei oleks olnud reaalne.
Siin võõrsil võime samuti öelda, et meie tähtsaim võit siin on olnud meie püsima jäämine. Aga oleme ausad, see on ainult poolik võit. Meil on siiski vaja veel sama tähtsusega otsustavaid võite tulevikus kui see, mis kinnitas Eesti Vabariigi iseseisvust 1919.a.
Mõned näitajad nagu lasteaia ja täienduskoolide tagasihoidlik tõus on andnud julgustust siinsetele „eesti asja“ tegijatele. Paraku meie ei ole siiski tabanud seda impulssi, seda tõuget, mis paneb meid tiivustatult leidma lahendusi ümber pöörata meie kogukonna hääbumist.
Sügav kummardus nendele, kellel on näiteks julgust korraldada järjekordset ESTO-t peale tema „matust“ 1996.a. Tallinnas, kellel on tahtmist asutada uut koori ja täienduskooli suuremast Toronto asukohast kaugel, kellel on energiat taastada pensionäride traditsioonilisi koosviibimisi, kellel on visiooni rajada Väliseesti Muuseumit, kellel on oskusi esitada eesti dokfilme laiemale publikule jne. Kõik need ja teised aktivistid väärivad kõrget tunnustust ja siirast tänu.
Jah, sellised algatused ja saavutused on meie ühiskonna elujõu tundemärgid. Aga kas suudame seda hoida tulevastele põlvkondadele? On tuhandeid ülemaailmselt, kes saavad endid pidada puht geneetiliselt eestlasteks, kuid ei löö kaasa „eesti asja“ ajamisel.
On vaja aktiviseerida neid, kes mõnikord uhkustavad oma eesti päritoluga, aga panust selle päritolu omapära edasi kestmiseks võõrsil ei ole motiveeritud andma.
Nende tõmbamine reaalse eestluse juurde oleks hiigelsuur võit.
Tundkem rahuldust ja uhkust Võidupühal. Tundkem vajadust eestlaste tulevikku määravaid võite veel saavutada.
Laas Leivat,
aupeakonsul
Võidupüha 100.a. tähistamiseks Eesti Elu (5)
Eestlased Kanadas | 22 Jun 2019 | EL (Estonian Life)Eesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Võidupüha võeti kasutusele, et juhtida tähelepanu kõrvale 1934. aasta märtsis toimunud riigipöördelt.
Tõenäoliselt seepärast 2. veebruar ei olnud suurejooneliselt tähistatud päev.
Vabadussõja kõrval on eestlaste oluline võit Sinimägedes 1944. a. Punaväed. kulutasid oma ressursi ja aja lahingusse, mis oli oluline nii Soome edasisele saatusele kui ka mõnele teisele Euroopa riigile. Sinimägede lahingu 50. aastapäeval pöörati tähelepanu neile aspektidele, millest tãna ei ole soovitav kirjutada, saad külge "natsi" sildi.
Eestlased Kanadas
TRENDING