Pühapäeval, 6. juunil oli Toronto Eesti Maja suurde saali kogunenud rohkesti kaasmaalasi, et tähistada eelolevat võidupüha ja sini-must-valge lipu õnnistamist Otepää kiriklas 120 aastat tagasi, 4. juunil 1884.
Kahetunnilist EKN poolt korraldatud aktust juhatas teadustajana selle organisatsiooni esimees Avo Kittask. Pidulikus riietuses Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed olid Eesti Vabariigi lipu valves ürituse ajal ja hiljem selle heiskamisel E. Maja ees.

Aktuse avasõna ütles EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, tervitades külalisi, eriti aga üritusel viibinud Eesti Riigikogu esimeest prof. Ene Ergmat. Teiste külaliste hulgas olid kohal EV suursaadik, praegune Riigikogu välissuhete direktor Jüri Kahn, Riigikogu kantselei peadirektor Eikki Sibul, EÜS-i esindaja prof. dr. Hain Rebas ja EV Ottawa suursaatkonna ajutine asjur Argo Küünemäe.

Sini-must-valge lipu pühitsemise viis läbi Peetri koguduse õpetaja dr. Andres Taul, kes ütles, et meie lippu on õnnistatud kolm korda: 1984.a. Otepääl, 1944.a. Tallinnas ja 1984.a. Torontos. Vaimulikule talitusele järgnes ühislaul „Eesti lipp“, mida saatis klaveril Charles Kipper.

EÜS-i esindajana kõnelnud prof. dr. Hain Rebas rääkis, kuidas 1884.a. Otepääl õnnistatud lipust kujunes meie rahvuslipp, mis lehvis laulupidudel ja muudel rõõmsatel kogunemistel, aga ka 1905.a. revolutsiooni päevil vastukaaluks punalippudele ja kuidas sellest sai lõpuks riigilipp. Huvitav oli kuulda originaallipu säilumisest hermeetiliselt suletud kastis ühe taluhoone korstna jala all okupeeritud Eestis ja selle väljatoomisest peidukohast pärast riigi taasiseseisvumist. Nüüd on kodumaal asutatud Eesti Lipu Selts.

Võidutule süütamist korraldas Eesti Skautide Liidu peaskaut skm. Jaan Lepp, kes mainis, et skautjuhtide vahendusel saadeti 1972.a. Eesti lipp Kuule, kus see paikneb tänapäevalgi koos teiste riikide lippudega. Ta kutsus siis näitelava ette asetatud suure kasepuust küünlajala juurde küünlaid süütama EÜS-i esimehe Toomas Merilo, võitlejate esindaja kol-ltn. Ülo Tamre, mainides seejuures meie sõjameeste panust 60 aastat tagasi toimunud tõrjelahinguis Sinimägedes, mis võimaldas eestlastele põgenemise välisriikidesse, ja lõpuks Riigikogu esimehe prof. Ene Ergma süütama kolmandat küünalt tähistamaks Eesti vabadust nüüd ja tulevikus.

Aktuse peakõnelejaks oli rahvusvahelise tunnustusega teadlane, Eesti Riigikogu esimees prof. Ene Ergma, kes andis Kanada eestlaste keskorganisatsioonile EKN-ile üle aastal 2002 Tallinnas Pika Hermanni tornis lehvinud Eesti riigilipu. Samas kohas lehvinud lipud on otsustatud anda ka Rootsi ja Ameerika Ühendriikide — kui välismaal eksisteerivatele suurematele eesti kogukondadele.

Prof. Ergma kõne avaldame edaspidi meie lehes. Riigikogu esimees soovitas Kanadas elavail eesti lastel külastada oma esivanemate maad ja pidas ka elektroonilisel ajastul vajalikuks silmast silma suhtlemist. Kõneleja rääkis Eesti Kaitseväe osast Iraagi konfliktis, viisavabadusest Põhja-Ameerika riikidega ning tänas Kanada eestlasi kodumaa rahva nimel välisvõitluse eest, eriti okupatsiooniaastail, nimetades seejuures Ottawas toimuvaid Balti õhtuid ja ESTOsid.

Kava kohaselt kasutati vahepealset aega autasustamiseks. EV presidendi poolt iseseisvuspäeval 2004 annetatud riiklikud autasud anti üle kahele Toronto eestlasele — Juhan Laanesele ja Guido Tomingale. Hiljuti tegevuse lõpetanud Kalevi Spordiseltsi vanematekogu esimees Elmar Hermann kinkis seltsi 50. aastapäeva puhul kirjastatud juubeliraamatu EV suursaatkonnale Ottawas. EKN-i peasekretär ja Kanada Eestlaste Ajalookomisjoni esimees Priit Aruvald jagas toetusi T.E.S.-i lasteaiale, täienduskoolidele ja õpilaskoorile.

Vabadussõjas ja II maailmasõjas langenute mälestamist korraldas Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse ja Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas esimees erukolonelleitnant Ülo Tamre. Mõlemates sõdades langesid tuhanded mehed meie rahvuslipu all võideldes või kandes olude sunnil võõrast mundrit sini-must-valge embleemiga oma varrukal. Edasi küsis kõneleja, kas eestlane on ikka täielik peremees oma isade maal. Näiteks puuslik pronksmees seisab endiselt ja kindlalt Tallinnas Tõnismäel. Kõigi endiste rindevõitlejate palve Eesti Vabariigi valitsusele, Riigikogule ja Tallinna linnavalitsusele on Eesti orjastajate ebajumala, pronksmehe kõrvaldamine Tõnismäelt. Nende mõtetega mälestame kõiki neid, kes oma elu on ohverdanud isamaa eest, lõpetas endine sõjamees oma sõnavõtu. Seejärel esines Toronto Eesti Meeskoor Charles Kipperi juhatusel lauluga „Puhake paremad pojad“.

Koor andis minikontserdi, lauldes veel Fr. Brenneri „Taevas ja maa“, E. Võrgu „Tervituslaulu“ ja J. Stuntzi „Eesti vennad, laulgem rõõmsalt“.

Ja siis tulid lavale Toronto Eesti Rahvatantsurühma „Kungla“ tantsijad. Kuus paari Andres Kolga ja Valdeko Noveku juhtimisel esitasid „Madlivalsid“, „Ruhnu süidi“, „Meeste tantsu“, „Las jääda ükski mets“ ja eesti rahvatantsu klassikasse kuuluva „Tuljaku“.

Sellega lõppes aktus siseruumides ja koguneti E. Maja ette lipuvarda juurde, et heisata Eesti hümni saatel meie rahvuslik uhkus — sini-must-valge trikoloor.

Hiljem oli veel võimalik suures saalis tassi kohvi juures vestelda sõpradega enne suvevaheajale siirdumist, mis paljudele toob kaasa reise väljapoole Kanadat, teistele aga kodust elu linnas või suvilates.

Märkmed: