Neljapäeval, 23. juunil tähistas Toronto eestlaskond Võidupüha senisest erineval viisil. Ei toimunud aktust ega seltskondlikku koosviibimist, vaid koguneti Eesti Maja suurde saali vaatama Andres Söödi filmi „Neljakümnes sõda“, mis pühendatud legendaarsele Narva pataljonile.
Kokkutuleku avas Avo Kittask, kes tervitas ja palus kõiki tõusta, et alustada ühise rahvushümniga. Seejärel süütas EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat sümboolse võidutule ja pöördus publiku poole lühikese päevakohase sõnavõtuga.
Enne filmi algust kutsus Avo Kittask kõnepuldi ette Tamara Norheim-Lehela, et vastu võtta Kanada eestlaste teenetemärk. Sellega oli teda vääristatud möödunud Eesti Vabariigi aastapäeva ajal, kuid tema Torontost eemal viibimise tõttu siiani üle andmata. Nüüd tehti seda publiku heakskiitva aplausi saatel.
Film Narva pataljonist kujutas endast mõnevõrra ängistavat dokumenti enam kui ühes tähenduses. Üksikud kaadrid näitasid sõjategevust sellisena nagu ta tollal oli, kaaluvam osa oli pühendatud endiste sõjameeste kokkutulekule mälestusmärkide juures ja nende tagasivaateid karmile sõjale ja selle järgnenud veel karmimale rahule. Mitmed veteranid meenutasid aegu, mil sõjaõnn neile selja pööras. Tuli kanda ränki kaotusi lahinguis ja sellest eluga väljatulnuid karistati pikaaegse vangipõlvega Siberis. Veel praegugi serveeritakse nende võitlust maailma (ja Eesti) avalikkusele kui midagi häbiväärset. Tõsiste nägudega kunagisi rindevõitlejaid leidus ka filmi vaatajate hulgas. Kodu ja vabaduse kaitsmise missiooni mittemõistmist on valusam taluda kui lahinguraskusi.
Pärast filmi lõppu võttis sõna Eesti Maja mänedzher Tõnu Orav, kes teatas, et juhatusel on kavas edaspidi regulaarselt näidata mitmesuguseid filme, et elavdada Eesti Maja tegevust.
Võidupüha pühitsemine Narva pataljoniga (3)
Eestlased Kanadas | 30 Jun 2011 | Eerik PurjeEesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eesti Leegion käis Poolas olles praktikal "judeneinsatzis" ja küüditas sealseid elanikke ka Saksamaale.
Leegion löödi puruks 1945. aastal samuti Poolas Opolie lahingus.
Katynis alustas nõukogude võim venelaste, valgevenelaste, poolakate ja ukrainlaste mõrvamisega juba aastal 1920. Ja seda erinevalt eestlastest poolakad näiteks teavad.
Leegion löödi puruks 1945. aastal samuti Poolas Opolie lahingus.
Katynis alustas nõukogude võim venelaste, valgevenelaste, poolakate ja ukrainlaste mõrvamisega juba aastal 1920. Ja seda erinevalt eestlastest poolakad näiteks teavad.
Poola oli ammugi okupeeritud ning mingeid täiendavaid okupatsioonijõude eEstist ei vajatud. Küll aga saadeti sinna eestlasi endistesse Poola õppelaagritesse väljaõppele. Mida seöne elu endasst kujutas, lugege näiteks Allan Ventsele raamatust "Pikk, pikk kodutee" .
Kuidas toimusid mobilisatsioonid, sellest lugege näieks "Akadeemia" tänavusest jaanuarinumrist ja ka järgnevatest.Kui TEil peaks avanema võimalus, siis lehitsege arhiivis "Saaremaa RO nimekirja". Seal on kirjas ka RO meeste arvukas teenimine Politsipataljonides".
Ei maksa rääkida haiget loba eestlaste tegevusest BAbi.Jaris, mis oli tegelikult NKVD mõrvamispaik ning millega polnud saksla mundrit kannud meestel midagi ühist. Imestan vaid, et Te Katõni eestlaste tööks ei loe.
--
Noores väliseestlased on EEsti oludega üsnagi halvasti kursis, mistõttu mõjuagendid pööravad neile erilist tähelepanu.
Kuidas toimusid mobilisatsioonid, sellest lugege näieks "Akadeemia" tänavusest jaanuarinumrist ja ka järgnevatest.Kui TEil peaks avanema võimalus, siis lehitsege arhiivis "Saaremaa RO nimekirja". Seal on kirjas ka RO meeste arvukas teenimine Politsipataljonides".
Ei maksa rääkida haiget loba eestlaste tegevusest BAbi.Jaris, mis oli tegelikult NKVD mõrvamispaik ning millega polnud saksla mundrit kannud meestel midagi ühist. Imestan vaid, et Te Katõni eestlaste tööks ei loe.
--
Noores väliseestlased on EEsti oludega üsnagi halvasti kursis, mistõttu mõjuagendid pööravad neile erilist tähelepanu.
Eestlastest ja lätlastest koosnenud politseipataljon "Ostland" tegutses Lvivi getos, põletas maha Žitomiri sünagoogi, valvas Babie Jaris jne.
"Ostlandi" baasil hakati moodustama Eesti ja Läti Leegione. Eesti Leegion moodustati Poolat okupeerinud väeosana Krakowi lähistel Debicas. Just "Ostlandi" mehed moodustasid peale rindeväljaõppe saamist pataljon "Narwa" tuumiku, mis saadeti Ukrainasse tagasi, seekord juba SS- Diviis "Wiking" koosseisu.
http://www.ordnungspolizei.org...
Rovno:
slaughter – 6-8 November 1941 – 15÷21.000 victims – Jews
Kostopol:
slaughter – July 1942 – about 5.000 victims – Jews
http://www.ask.com/wiki/Polits...
Polizei-Bataillon 33 (also Polizei-Bataillon "Ostland") was a militarised unit of the German Ordnungspolizei in World War II. The battalion originated in Stahnsdorf, and was formed up at Frankfurt an der Oder in August 1941.[1] It arried out punitive duties.[2][verification needed] According to the researcher Rolf Michaelis who is referring to the SS-Hauptamt's document No. 8699/42, the Polizei-Bataillon 33 resided in the Reichskommissariat Ukraine in 1941-1942 and took part of the executions of the Jews. As reported in May, 1942, 1,000 Jews were executed in Minsk; as reported on July 15, 1942 another thousand Jews were executed in the same place; as reported on June 27, 1942, 4,000 Jews were executed near the town of Słonim; as reported on July 28, 1942, 6,000 Jews were executed in Minsk.
"Ostlandi" baasil hakati moodustama Eesti ja Läti Leegione. Eesti Leegion moodustati Poolat okupeerinud väeosana Krakowi lähistel Debicas. Just "Ostlandi" mehed moodustasid peale rindeväljaõppe saamist pataljon "Narwa" tuumiku, mis saadeti Ukrainasse tagasi, seekord juba SS- Diviis "Wiking" koosseisu.
http://www.ordnungspolizei.org...
Rovno:
slaughter – 6-8 November 1941 – 15÷21.000 victims – Jews
Kostopol:
slaughter – July 1942 – about 5.000 victims – Jews
http://www.ask.com/wiki/Polits...
Polizei-Bataillon 33 (also Polizei-Bataillon "Ostland") was a militarised unit of the German Ordnungspolizei in World War II. The battalion originated in Stahnsdorf, and was formed up at Frankfurt an der Oder in August 1941.[1] It arried out punitive duties.[2][verification needed] According to the researcher Rolf Michaelis who is referring to the SS-Hauptamt's document No. 8699/42, the Polizei-Bataillon 33 resided in the Reichskommissariat Ukraine in 1941-1942 and took part of the executions of the Jews. As reported in May, 1942, 1,000 Jews were executed in Minsk; as reported on July 15, 1942 another thousand Jews were executed in the same place; as reported on June 27, 1942, 4,000 Jews were executed near the town of Słonim; as reported on July 28, 1942, 6,000 Jews were executed in Minsk.
Eestlased Kanadas
TRENDING
