Müüsleris asetatakse Vabadussõja mälestussambale pärjad sõjas langenutele. Kõne peab peaminister Kaja Kallas ning lisaks osalevad veel riigikogu esimees Jüri Ratas, kaitseminister Kalle Laanet, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, Paide linnapea Priit Värk ja diplomaatilise korpuse esindajad.
Võidutuli ühendatakse Tori kirikus süüdatud mälestustulest ning Paide vallimäel süüdatud muinastulest. Sel aastal on tuletoojad iseseisvumise taastamisega samaealised kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad. Müüsleris toimuval tseremoonial annavad kaitseminister ja kaitseväe juhataja tuletoojatele üle tuletooja medalid.
Pärast võidutule süütamist viiakse see paraadi platsile.
Võidupüha paraad on sel aastal Paides ning seda saab otseülekandes vaadata ERR-i uudisteportaali ning ETV ja ETV+ kanalitelt.
Kaitseliidu korraldatav võidupüha paraad algab kell 11 president Kersti Kaljulaidi saabumisega. President peab traditsioonilise võidupüha kõne, misjärel peab kõne Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.
Paraadil on rivis ligi 800 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, noorkotkast ja kodutütart valdavalt Kirde maakaitseringkonna ehk Alutaguse, Jõgeva ja Järva malevaist koos liitlasvägede esindajatega Ühendkuningriigist ja Prantsusmaalt.
Liputoimkondade ja -gruppidega on väljas Kaitseliidu koostööpartnerid päästeametist, politsei- ja piirivalveametist ning vanglateenistusest. Paraadi muusikalise poole eest kannavad hoolt kaitseväe orkester, Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester ja Tallinna-Jõgeva maleva ühendorkester.
President jagab laiali võidutuled, mis liiguvad kõikidesse maakondadesse maakaitsepäevadele ja Vabadussõja mälestusmärkide juurde, kus soovijad saavad võtta tuld oma koduse jaanilõkke süütamiseks.
Paidest teevad ülelennu NATO Balti õhuturbemissiooni hävitajad ja teised liitlaste lennuvahendid ehk kaks Itaalia hävituslennukit F35, kaks Hispaania hävituslennukit Eurofighter Typhoon, kaks Eesti reaktiivlennukit L39, kümme Suurbritannia reaktiivlennukit Hawk (vigurlennugrupp Red Arrows).
Lisaks paraadile on kavas militaartehnika näitus Paide kesklinnas, kus saab uudistada Ühendkuningriigi jalaväe lahingumasinat Warriori, lahingutank Challenger 2 ja liikursuurtükk AS90, PRA lahingutanki Leclerc, jalaväe lahingumasinat VBCI ning EST soomustransportööri Pasi XA188 ja EST jalaväe lahingumasinat CV90.
Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaaga vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920. Lisaks hõlmas see Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis vahemikul 1919. aasta 5. juunist kuni 3. juulini peetud Landesveeri sõda baltisaksa väekoondiste vastu.
Pärast Võnnu all saavutatud võitu Saksa Rauddiviisi ja Balti Landeswehri vastu andis 3. diviisi ülem kindralmajor Ernst-Johannes Põdder oma päevakäsuga korralduse, et samal päeval, 23. juunil 1919 "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud." 1934. aasta 16. veebruaril võttis riigikogu vastu otsuse muuta 23. juuni riiklikuks pühaks.
