EV Aupeakonsul Kanadas Laas Leivat
Käesolevas poliitilises päevakorras on piirilepingu ratifitseerimine ning teiste lepingute sõlmimine Moskvaga, mis võiks tähendada kahe riigi vaheliste suhete normaliseerimist.
Aga 9. mai pidustused Moskvas näitasid selgelt, et Eesti ja Venemaa vahel jääb suhete normaliseerimine pikemaks ajaks perspektiivituks. Mainitud pidustuste raames sülitati Venemaa tipp-juhtide valedega põimitud avalduste kaudu robustselt Eesti haavadele.
Igapäevane erimeelsuste pundar on suur ja keerukas ning hõlmab selliseid krooniliselt vaevavaid probleeme nagu Kremli pidevaid süüdistusi vene vähemuse kohtlemise osas, Venemaa transiitkaubandust läbi Eesti, Moskva katseid lõhestada Balti ja Euroopa Liidu ühtsust jne.
Sobiv näide Moskva suhtumisest on hiljuti avaldatud üleskutse Komsomolskaja Pravdas, kus õhutatakse „ebasõbralike” (loe: Eesti ja Läti) riikide kaupa boikoteerima. Ajaleht kirjutab: „Ostes Balti sprotte, aitate SS-veterane”.
Tähendusrikkaim keerdküsimus on siiski Venemaa keeldumine illegaalse okupatsiooni, Eesti annekteerimise ja meie riigi ja rahva vastu toimepandud kuritegude omaksvõtmisest.
Nobeli preemia laureaat Aleksander Solzhenitsõn ütles hiljuti Venemaa kohta: „Demokraatiat pole meil olnud. Ma olen palju kordi korranud – meil ei ole midagi, mis sarnaseks demokraatiaga.”
On arusaadav, et olukorras, kus Venemaa süstemaatiliselt taganeb turumajanduse ja demokraatia põhimõtetest, ei saagi loota Moskvalt ausa hinnangu andmist lähiajaloole.
Võite on võimalik saavutada erinevatel foorumitel. Europarlamendile esitatakse lähiajal resolutsioonieelnõu Eesti, Läti ja Leedu okupeerimise teemal. Resolutsioon käsitleb olemasolevate riikide ja ühiskondade hävitamist ja terrorit, inimõiguste, sõnavabaduse ning õigusriigi põhimõtete mahasurumist. Resolutsioon nõuab Balti riikide õigust kindlustundele ja samas kutsutakse Venemaad ühinema hinnanguga okupatsiooni ajastule, mille on juba andnud Europarlament ja mitmed teised demokraatlikud organisatsioonid.
Resolutsiooni üks algatajatest on Europarlamendi saadik Tunne Kelam. Sel võidupühal teadvustagem endale, et võite peame ikka ise saavutama. Andku Kõigevägevam selleks meile tahet ja julgust.
Soovides kindlameelset võidupüha kõigile,
Laas Leivat, EV aupeakonsul