Eesti iseolemise eest võit 87 aastat tagasi kinnitas eesti rahva õigust valitseda oma maad vabalt ja sõltumatult. Maailm armastab võitjaid. Kuigi see võit oli kindel ja otsustav, on nii, et mida kaugemale edasi aeg veereb, seda vähem ja ebamäärasemalt meie ja teised mäletame, mis kunagi oli.
Kui koostada Eesti lähiajaloolise tähtsusega võitude loetelu, siis esialgu tundub, et Eesti rahva endi tähtsamad ja saatust määravad võidud jäävad Vabadussõja ja Tartu rahu aegadesse. Muidugi siit on maha arvatud eestlaste säravad võidud inimtegevuse valdkondades nagu spordis, kultuuris jne.
Siiski, võitude hulka võib lugeda vereta ja ohvriteta iseseisva vabariigi taastamise 1991.a., diplomaatiliste suhete kiire restaureerimise, mis aitas kindlustada iseseisvust, demokraatliku riigivõimu ja õigusriigi korraldamise, rahvusvahelisse kaitsekoostöösse integreerumise jne.
Varemalt paika pandud ajagraafiku alusel ühines Eesti NATO ja Euroopa Liiduga 2004.a. Selline ajalooliselt tähtis murrang Eesti rahvusvahelistes suhetes Lääne-Euroopaga mõjutas paratamatult tema vahekorda endise Eestit okupeerinud riigiga, nüüdse Venemaaga.
Vaatamata sellele, et Eesti on ametlik osa suurest ja võimsast Euroliidu poliitilisest kooslusest, Venemaa siiski proovib kaasata teiste riikide arusaamist ja tunnustust oma ründavale hoiakule selle nõukogude järgsele territooriumile. Ta ei häbene kasutamast oma energiapoliitikat, et jõhkralt peale suruda oma rahvusvahelisi tahtmisi. Järjekindlalt laekub Moskvast süüdistusi “inimõiguste rikkumistest” Eestis.
Süüdistustele järgnevad ähvardused ja retoorika ei muutu pehmemaks. Venemaa kaitsekontseptsioonis on ennetav löök väikestele ääreriikidele, mida kasutatakse kolmel tingimusel: kui kaasmaalasi taga kiusatakse (Venemaa loeb kaasmaalasteks mittekodanike hulka veel 100.000 E.V. kodanikku, kelle emakeeleks on vene keel); kui naaberriik ei suuda korda tagada; kui sellest riigist võib lähtuda otsene oht Venemaale. Teoreetiliselt pole midagi lihtsamat kui provokatsiooni korraldamine Kirde-Eestis koos inimohvritega ja Vene piiriäärne diviis on kohal.
Tänapäeval tundub võimatu ümber lükata kriiskavaid valesid ja nõuda normaalset käitumist endise okupandi poolt. Aga võidupühal tuletame endile meelde, et võitsime Vabadussõja. Eesti oli eesrindel N. Liidu lagundamisel. Eesti suutis saatusekaaslaste riikide seas kõige kiiremini tuua ühiskonna nõukogude korrast tagasi õigusriiki.
Eesti tulevik sõltub paljuski sellest, kui enesekindlad ja vaimselt iseseisvad me oleme. Kui meie võõrsil ei väsi ega pea kalliks anda oma eesmärkide teenistusse oma julgust ja vaeva, siis ei jäta ka lootus meid maha, õiglus ja õigus võidavad.
Võidupüha olgu meie kõigi võitluste ja võitude tähistamiseks.
Laas Leivat, EV aupeakonsul
Võidupühaks 2006
Arvamus
TRENDING
