23. juuni on Eestis suurpidupäev, mil süüdatakse tuled, süüakse rahvuslikku jaanitoitu, juuakse jaanijooki ja hüpatakse üle lõkke. See kõik varjutab Võidupüha.
Kui üldrahvalikult hakati Võidupüha tähistama 1934. a., siis oli see mõeldud rahvusliku ühtekuuluvustunde süvendamiseks, millega meenutati Saksa Landeswehriga peetud sõjas saavutatud võitu 1919. a. Pikemas ajaloolises kontekstis oli see suur võit 700-aastase orjapõlve lõpetamiseks ja balti parunite purustamiseks.
Võidupüha mõte on aastate jooksul jäänud meile häguseks. Võnnu lahingu meenutuspäev on jäänud jaanimäruli varju. On vaja hingeliselt sisustada seda päeva rohkemaks kui üle lõkke hüppamiseks ja õlle joomiseks.
2000.a. pakkus Eesti Vabariigi President Lennart Meri välja Võidupühana tähistatavale 23. juunile uue sisu – tähistada seda maakaitsepäevana. Eeskujuks oli Harju maakaitsepäeva korraldamise mitme-aastane traditsioon ja selle idee edendamine üle Eestimaa.
Harju maakaitsepäeva ajendiks on rahvuslikud tõekspidamised ja ühised arusaamad: iseseisvus ja õigus elada vabal maal on olnud Eesti ajaloo kõige olulisem eesmärk ja saavutus. Vabadussõjas sündis Eesti riik. Võidupüha tähistab eesti rahva kindlat tahet ja valmisolekut kaitsta oma õigust vabadusele, see on sihikindluse ja isamaatruuduse võidupüha.
Õiglus- ja autunne ning iha tõe ja vabaduse järele on viinud eestlased ajaloo vältel korduvalt sõjakeerisesse. Sõdade virr-varris on Eesti sõdurid kandnud erinevaid mundreid ning võidelnud lahingutandril ka üksteise vastu, kuid oma isamaale mõeldes näidanud uhkustundega, et vaatamata mundrile on Eesti sõdur läbi aegade olnud oma kodu kaitsja. Maakaitsepäeva lipukiri „Mees, Sa pead kodu kaitsma!” on põhiseaduslikult rajatud eelkõige vabadusele, õiglusele ja õigusele.
Harju maakonna poolt kasutusele võetud parool kajab eriti tähendusrikkalt aprillis asetleidnud Moskvast julgustatud ja toetatud sündmuste tagapõhjal.
Sel Võidupühal küsime endilt, kas meil jätkub tahet kaitsta oma perekonda, oma kodu, oma isamaad? Räägime Võidupühal kaitsetahtest. Ükski kaitsetahteline rahvas poole liiga väike selleks, et edukalt kaitsta oma riiki.
Head kaitsetahet! Head Võidupüha!
Laas Leivat
EV aupeakonsul
Võidupühaks 2007 (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kui Eestis jõutakse nii kaugele kui Poolas, kus on täielik puhastus igasugustest endistest kommunistlikest elementidest (käivitatud protsess on nimetatud Lustration..) siis ei jää palju üle meie riigi juhtivast organitest, sest suuremas enamuses on nad endised bežnimežnikovid. Nüüd määrati Jüri Käo Eesti Energia uueks esimeheks, ja ootame ära kuhu kupatatakse need Reiljani vennad. Kõigile endistele tegelinskitele on Eestis ruumi maailm, sest et lustrationit ei näe kusagil kaugel tulevikus toimuvat Eestis.
Arvamus
TRENDING
