Laas Leivat,
aupeakonsul

1939. a. Võidupüha tähistamisel ütles kindral Johan Laidoner: „Mina sooviks, et Võidupüha pühitsemine ei sünniks mitte ainult mineviku kangelastegude meeldetuletamiseks, vaid ei Võidupüha õhutaks meid tulevikus veel kindlamini ja julgemini kaitsma oma rahvast ja riiki – tuletades meelde, et Vabadussõda viisime läbi võidukalt ühisel jõul ja ühisel tahtel. Üksmeel valitsegu meie keskel nii rahu kui sõja ajal.“

Ta esitas need mõtted kaks lühikest kuud enne seda, kui eesti rahva ja riigi saatuse üle otsustati 23. augustil 1939 sõlmitud Molotov-Ribbentrop paktiga, mis lõikas Eesti ära vabast maailmast 50 aastaks.

Just tulevikule mõeldes toonitas Laidoner, kuivõrd tähtis on enda teadvustamine ajaloolistest võitudest ja rahva ühistest saavutustest.

Kui esitada tavalisele eestlasele küsimus: kus ja millal saavutati see võit, mida me 23 juunil tähistame, kui palju saaksime õigeid vastuseid? See lahing toimus 19.-23. juunini 1919 Põhja-Lätis Cēsise, eesti keeles Võnnu lähedal. Kas nooremad üldse teavad, et Vabadussõjas võitlesid eestlased edukalt mitte ainult Nõukogude Venemaa, vaid ka balti- ja riigisakslaste sõjakäigu vastu? Võnnu lahingus saavutas Eesti võidu sakslaste Landeswehri väe üle.

Kuigi selle võiduka lahingu mälestamiseks seati sisse Võidupüha, tundub see nii kauge ja ammune, et suurem osa eestlasi ei oska kuidagi tolleaegsesse sündmusse ennast asetada ja neid sündmusi aktuaalseks pidada. Ühele väikesele rahvale peaks suur, ajalooliselt murranguline võit aga väga oluline olema. See võit otsustas meie rahva saatuse ja võimaldas riigi luua.

Arusaadavalt ei ärata see sündmus samasuguseid tundeid meis, mis varasemaid generatsioone sügavalt liigutas. Mõtleme ehk rohkem tulevikule kui minevikule. Aga oleme just hiljuti kogenud, et ajalooline mälu on väga vajalik nii igale inimesele kui kogu rahvale. Iga võõras vägivallavõim püüab ajaloolist mälu hävitada ja ajalugu võltsida, nagu see primitiivsel viisil toimub praegu Moskva eestvedamisel.

Samaaegselt võime kinnitada, et kellelgi pole seda jõudu, isegi mitte Moskval (väljarvatud meie ükskõiksusel), mis sunniks meid muutma musta valgeks, unustama ajaloolisi õppetunde, eitama tõde ning lööma käega rahvuslikele õigustele. Meie taasloodud vabadus on siiski mitmeti habras. Me ei tohi unustada ja vaikida.

Head mineviku mäletamist, hoogsat Võidupüha!

Märkmed: