Sest pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1 Joh. 2.8
Ilus on võidupüha,
ilus on jaaniõhtu
Veel loetud tunnid ja taas saab taeva poole tõusma jaanitulede helendav loit – kuulutamaks üle aegade kestvat tõde valguse võidust pimeduse üle.
Jaanipäev on nime saanud ühelt Jaanilt, Ristija Jaanilt Johanneselt, kes kõneles saabuvast Valgusest.
Aga mis tuli see on, millest kõneleb Pühakirja sõna?
Pühakiri kõneleb meile tõevalgusest meie südames.
Nii ei väljenda see süüdatav tuli valguse võidupüha, kus koit ja eha ulatavad teineteisele käe, vaid ka tõevalgust meie südameis – meie usku ja aateid.
Just sellele tõevalgusele, usule ja aadetele rajaneb võit, mille võitsid meie esiisad ja emad.
Jaanituli on iga eestlase jaoks võidutuli.
See peatselt süüdatav tuletungal siin Seedriorul tunnistab sellest, et nii nagu öö võidab päeva, võidab siin maailmas õiglus kõik ülekohtu ja vabadust armastava rahva priiuse tahe on tugevam mistahes vallutaja orjastavast tahtest
Kinkigu see meile lootusekindlust ka nüüd.
Me oleme armastav rahvas.
Kuid parafraseerides meie presidenti Toomas Hendrik Ilvest Raplas võiduparaadil peetud kõnet, pole meil põhjust patsifistlikuks rahuloluks.
Ka meil siin Seedriorul mitte
Meid on rahvale veel jätkuvalt vaja.
Neid meie organisatsioone, mis on hoidnud ja kandnud meie rahvast järjepidevuses siin- ja sealpool ilmamerd. Seepärast kutsun ma üles enesele mitte võtma tähetarga tänamatut rolli ega ennustada ja prognoosida, kauaks meie rahvast siin veel on.
Kui kaua püsib Seedrioru? Seedrioru on jääb meile oluliseks, kui soovite – pühaks paigaks.
Nii nagu Jõekääru ja Kotkajärvegi. Oluline on, et meil on neis paigus hea koos olla. Nii kaua kui põleb tõevalgus meie südames, nii kaua kui me usume ja selle nimel tegutseme, oleme selle valguse kandjad, nii kaua kestab ka meie rahvas.
Hoidkem jätkuvalt elavana meie organisatsioonid ja lootkem siinsirgunud eestlase jõusse; uskugem Loojasse!
Me oleme aasta valgemal aa’l – rõõmsamad, avalamad, lootusrikkamad, õnnelikumad, Taas süüdatav võidutuli kingib lummavaid rõõmusädemeid iga eestlase südamesse. Võidutuli, mis tunnistab võidust, aitas rahvast läbi orjaööpimeduse, võidust, millele rajaneb uus priiuse aeg,
Helendavas öösse tõusvate tulesammaste ümber on rahvas taas koos. Kokku hoides kogeme, kuidas kaugused kaovad ja kuidas oleme üks rahvas, kus maailma mandril me ka ei viibiks.
Laulame koos oma rahvana südamelaule – „...sinine ja must ja valge...“, „Jää vabaks, Eesti meri“, „Hoia, Jumal, Eestit“, „Sind Surmani“.
Need on laulud vabadusest, armastusest, hoitusest ja kaitstusest kestmisest.
Need meie südamelaulud, on võidulaulud. Need on laulud, mis on meie kodumaa poegi ja tütreid – nii sõjaväljal kui ka rahuaegadel ohu ning kõikide võõraste ja nende keeldude kiuste hämariku aegadest kuni priiuse koidikuni saatnud. Kodus ja võõrsil.
Kord kurbuse ja igatsusega, täna aga tänu ja lootusega. Need on võidulaulud, mis on aidanud meid vabadusele.
Tänu Igavese valguse Loojale; tänu Jumalale oleme valgusekandjad, elutule hoidjad.
Täna Issanda 2007 me süütame võidutule. See tuli saab loitma , kuulutades võitu eesti kodule.
Just eesti kodu on see kindel kants, Eestis, siin kaunil Kandamaal,. kõikjal ilmamaal.
Me süütame võidutule, selle võidutähiseks mille meie vaarisad kord, meile kui meile kuuluva võitsid See süüdatav tuletungal on meie kestmise ja elujõulisuse tähiseks.
Täna me kinnitame, et tahame seda võidutuld hoida ja kanda. Võidutuld isenestes.
Me teame, et siin elus on olemas asju, mis on püsivad ja on pühad sõltumata ajatuultest ja tormidest. On asju, mille hind pole üheski rahaühikus konverteeritav need on: Need on: Jumal, , vabadus Isamaa.
Kinkigu see Kristuse nimel süüdatav tuli valgust, soojust ja rõõmu igale lootjale ja tänulikule südamele, igale eesti kodukoldele. Olgu see tähiseks meie väikese eesti ühiskonna elujõulisusest
Õnnistagu Jumal Eestit ja eesti rahvast siin, kodus ja kõikjal üle ilmamaa Loitku see tungal ja kuulutagu - me oleme võitjad, siis kui paneme lootuse Loojale.
Taas pühakirjasõnadega sest pimedus on möödunud ja tõeline valgus paistab juba.