Seedrioru traditsioonilised Suviharja pidustused toimusid 28.–29. juunini, hõlmates oma eeskavas võidupüha aktust ja laulupidu, mida korraldajad küll tagasihoidlikult vaid laulupäevana reklaamisid, kuid päris pidu oli see siiski. See oli Seedrioru 5. laulupidu, kusjuures eelmine toimus 37 aastat tagasi.

Laulupeo korraldamisega on palju vaeva ja kulu, ning ei oleks seegi pidu teoks saanud ilma Eesti Sihtkapital Kanadas mahuka toetuseta Eesti Lauljate Liidule Põhja-Ameerikas. Seepärast suur, suur tänu ESK juhatusele ja nende esinaisele Lia Hessile.

Pidustuste üldkavas oli laupäeval: kl. 10 – võrkpallivõistlused, 12 – laste karneval, loterii ja kooride üldproov, 16 – kooride rongkäik, võidupäeva aktus, võidutule süütamine ja laulupäeva kontsert, 21 – Toronto All Stars Big Band kontsert, 23.15 – Mõttesild Kodumaale ja 23.30 – tants vabaõhu tantsupõrandal,
Pidustuste toimkonda kuulusid: Seedrioru juhatus koosseisus Krista Heap, Erik Hess, Peeter Käärid, Karl Otsa, Toomas Saar, Rein Seppa, Härnald Toomsalu ja Kalju Varangu ning neile lisaks Heljo Pärkma, Ines Poltov, Luule Tiilen, Leila Puust, Jüri Kimsto, Allan Eistrat, Liisa Käärid ja Valve Tali.

V laulupäeva ühiskorraldajaiks olid Eesti Lauljate Liit Põhja Ameerikas ja Sihtasutus Lõuna-Ontario Eestlaste Suvekodu “Seedrioru”. Korraldavasse toimkonda kuulusid Seedrioru abiesimees Härnald Toomsalu, ELLPA esimees Heikki Paara ja ELLPA sekretär Kalju Kaur.

Laulukoorid ja ansamblid, kes osalesid: EELK Peetri Koguduse Segakoor “Candate Domino” ja ansambel “Helin”, Estonia Koor, Hamiltoni Eesti Seltsi Naisansambel, Vanemgaidide–juhtide Lõkkering “Leek”, Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor “Ööbik”, Toronto Eesti Baptisti Koguduse Ansambel, Toronto Eesti Meeskoor, Vana-Andrese Koguduse Segakoor, Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide Koor ning Toronto Eesti Gaid- ja Skautmalevate Orkester.

Koore juhatasid Charles Kipper, Margit Viia-Maiste ja Reet Lindau-Voksepp ning ansambleid Ingrid Silm, Valve Tali ja Marika Wilbiks.

Eeskava algas rongkäiguga. Kõige ees laulupäeva embleem Harold Kivi käes, tema järel laulukooride juhid, siis laulupäeva korraldajad ning nende järel koorid oma lippudega. Järgnes Eesti riigilipu heiskamine meie sõjasangarite kõrgesse lipumasti ning selle järel avasõna.

Suviharja aktus

Lühikese avasõna lausus Seedrioru juhatuse esimees Erik Hess, märkides, et osavõtt Seedrioru Suviharjadest on viimastel aastatel jäänud kasinaks. Meie rahva arv pole mitte vähenenud, kuid kahanenud on meie omavaheliste kontaktide arv. Peame korraldama rohkem sisukaid üritusi, mis meeldiksid ka meie noortele. Ta soovis kõigile head tuju ja eeskava nautimist. Järgnes Kanada hümn gaidide skautide orkestri saatel Enn Kiilaspea juhatusel.

Õp. Andres Tauli vaimulik talitus algas koraaliga “Õnnista ja hoia”, mille järel õpetaja luges mõned salmid Taaveti sajandast laulust Jumalale tänuks ja kiituseks.

“Et saame pärast pikka vaheaega siin Seedriorul jälle nautida laulupäeva, on meil põhjust lauluga tänada Jumalat ja ka neid, kes meile täna laulavad, kes on paljude aastate kestel meie tuju tõstnud, meile lootust andnud ja Eesti isamaa-armastust ühest põlvkonnast teise edasi kandnud. Laul on vahend, millega me kanname edasi oma kultuuri omapära ja millega me märgime oma ajaloo rõõmu ja muret, kaotusi ja võite. Ilma nendeta oleksime nii, kui laulusõnagi ütleb: “Me latse nagu eksind linnu, kik ilmalaanen laiali.”

Laulame suust ja südamest. Laulame isamaa-armastusest, muistsete põlvede kannatusist, võitlustest ja võitudest. Laulame vabadusest, laulame Jumala armastusest, mis on suurim ja olulisim, mis on tõelise vabaduse alusmüüriks.”

Hamiltoni Eesti Seltsi Naisansambel esitas Valve Tali juhatusel “Meie Isa” palve, millele järgnes õnnistamine. Vaimuliku talituse lõpetasid kirikukoorid lauludega: U. Sisaski “Sanctus” (Eesti missa nr.3) Reet Lindau-Voksepa juhatusel ja R. Reinvaldi “Abimägede poole” Charles Kipperi juhatusel.

Järgnes võidutule süütamine. Põleva tõrviku tõi Võitlejate Ühingute esindajate auvalvel kohale Eesti tegevväe leitnant Ülo Isberg ning andis selle edasi Eesti Vabariigi aupeakonsul Laas Leivatile, kes omakorda süütas võidutule. Võidutule tähendusest kõneles lühidalt Liisa Käärid, kes tegutses ka teadustajana.

Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks kõneles Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse esimees August Jurs, kinnitades, et eesti rahvas on aastasadade jooksul kandnud raskeid ohvreid võideldes oma maa vabaduse eest, alates Paala suurlahinguga saksa raudrüütlite vastu. Neid võitlusis langenuid ei saa meie unustada. Vaikse leinaseisaku ajal ühendkoor laulis Margit Viia-Maiste juhatusel Juhan Aaviku “Langenud kangelastele”. Lilli mälestussambale viisid tillukesed Juhan ja Kaie Käärid.

Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas juhatuse nimel tervitas selle esimees Heikki Paara, avaldades tänu Seedrioru juhatusele laulupäeva korraldamise eest. See oleks nagu eellöögiks järgneva aasta laulupeole Tallinnas ja ESTOle Riias. Ta luges ette ka tervituse Ene Üleojalt Tallinnast.

Peapiiskop Udo Petersoo tervituse luges ette Liisa Käärid.

Järgnes peokõne EKNi esimees Avo Kittaskilt, mis meeldis kuulajaile sedavõrd, et esitame selle edaspidi lehes. Meie lauluisa Roman Toi lausus selle kohta oma aplausi lõpetades: see kõne oli just see, mida meie noored vajavad: siin on labidas – istuta, siin on kastekann – kasvata, siin on palgiots - ehita.

Laulupäeva kontsert

Toronto Eesti Täienduskoolide Koor esitas Reet Lindau-Voksepa juhatusel kaks laulu: rahvaviisi “Eideratas”ja Peeter Kopvillemi “Eesti, mu isamaa” ning koos ühendkooriga Juhan Aaviku “Hoia, Jumal, Eestit”.

Ühendkoorid esitasid Margit Viia-Maiste juhatusel Mihkel Lüdigi “Koit”, siis R. Lindau-Voksepa juhatusel Mart Siimeri “Rõõmus läbi vaeva” ja kolmandaks M. Viia-Maiste juhatusel Rene Eespere “Kojutulek”.
Vanemgaidide-juhtide Lõkkering “Leek” esines Ingrid Silma juhatusel kahe lauluga: “Mu isamaa armas” H. Kaljuste seades ja rahvaviis “Oi, Kaera-Jaan”.

Estonia Koor ja “Ööbik” esinesid koos kahe lauluga: R. Pätsi “Pulmalaul” ja Ü. Vinteri “Laul Põhjamaast”.
Peetri Koguduse Ansambel “Helin” esitas M. Viia-Maiste juhatusel “Mu südames on pühapäev” M. Härma seades ja R. Kõrgemäe “Hoia kuldset kallist vara”.

Toronto Eesti Meeskoor esines kahe lauluga Charles Kipperi juhatusel: T. Vettiku “Noktürn” ja O. Merikanto “Meri” Roman Toi seades.

Toronto Eesti Baptisti Koguduse Ansambel esines kaha lauluga: K. Raidi “Hõõgamine” ja M. Shaw “Mine laulu tiivul”.


Lõpuks ühendkoorid laulsid veel neli laulu: F. Säbelmanni “Kaunimad laulud” C. Kipperi juhatusel, P. Sarapiku “Ta lendab mesipuu poole” R. Lindau-Voksepa juhatusel, M. Härma “Tuljak” C. Kipperi juhatusel ja K. Türnpu “Lahkumise laul” M. Viia-Maiste juhatusel.

Lõppsõna lausus Seedrioru juhatuse abiesimees Härnald Toomsalu, märkides, et “Nii ajaratas ringi käind” kõlas Seedriorul ka 37 aastat tagasi. See tõotus on laulurahvast taas Seedriorusse kokku toonud. Eriline tänu koorijuhtidele suure töö eest! Ta kutsus laululava ette koorijuhid Charles Kipperi, Margit Viia-Maiste ja Reet Lindau Voksepa ning ansamblite juhid Ingrid Silma, Valve Tali ja Marika Wilbiksi, keda austati pärgade ja lilledega. Pärjaga vääristati ka meie lauluisa Roman Toid.

Härnald Toomsalu tänas nii Seedrioru juhatuse kui ka publiku nimel kõiki neid, kes laulupeo kordaminekuks olid kaasa aidanud ja veelkord ESK nende annetuse eest.

Laulupäeva kontsert lõppes Eesti hümniga.

Seedrioru V laulupäev õnnestus suurepäraselt, kuid see ei sündinud iseenesest ja ilma vaevata. Korraldajad olid teinud tohutu töö. Lauljaile oli ehitatud astmeline laululava ning sellele vägev katus, et vihm pidu ei rikuks ega päike liiga ei teeks. Kohal oli ka võimas helivõimenduse süsteem, mille eest hoolitses Allan Eistrat. Arvukalt oli rivistatud toole keset muruväljakut laululava ees. Tühja kõhu eest hoolitses rESTOran peamajas Jüri Kimsto juhatusel.

Suviharjade pidustuste eeskava lõpetab traditsiooniliselt Mõttesild Kodumaale mälestussamba ees, mida seekord toimetas Valve Tali. Valve meenutas meie esivanemate võitlusi vaenlaste vastu nii idast, läänest kui lõunast. Tänutundes mõtleme neile, kes andsid oma elu Eesti vabaduse eest. Palume, et Taevaisa hool ja õnnistus oleks alati meie kodumaaga ja rahvaga. Valve Tali lõpetas oma mõttesilla Arved Viirlaiu luuletusega “Maad ihkan”.

Märkmed: