Vahetult enne seda, kui jõudis kinnitus järjekordsest Eesti Filharmoonia Kammerkoori Põhja-Ameerika kontsertturneest siia, saabus eelkuulutajana kohale koori tuliuus CD, juba teine, mis ilmunud viimase aasta jooksul uue dirigendi Paul Hillieri taktikepi all. Baltic Voices CD augustis 2002 (vt. EE #10, 3/III/03) salvestusprojekt tasakaalustas sakraalset ilmalikuga. Käesolev, Powers of Heaven, on Hillieri ja EFK pööre vene õigeusu kirikumuusikasse, mida saab kahe sõnaga kokku võtta: jumalikult lummav.
Plaadi nime valik ( huvitavalt, itaalia - mitte vene - helilooja Giuseppe Sarti “Now the Powers of Heaven” järgi) peegeldab ortodoksi muusika tõekspidamisi - taeva poole silmi ja hääli tõstes kinnitab surelik oma ilmaliku olemasolu, laulu teel esitades soovi taevani küündida. Hinge päästmine, lunastamine toimub tagasihoidlikult ja pattukahetsevalt, pikatoimeliselt vankumatus rahus. Stoiline slaavipärane kirikumuusika on tihti homofooniline, meloodiaareng annab oodata. Hillieri valik ei piirdu traditsioonilisega, kuuleme nii polüfoonilist juubeldamist kui liturgiat, säravaid tenori fortesid kui summutatud lamento stiilis sügav-profundosid. Siinjuures peaks eriti rõhutama just EFK tenorite panust kõlapildile.
EFK uus plaat kinnitab, et vastupidiselt stereotüübile, arusaamale, pole õigeusu liturgia monotoonne ega üksluine. Siit salvestuselt leiame ortodoksi kirikumuusika klassikat, suurim valik on Ukrainas sündinud vene helilooja Dmitri Bortnjanski loomingust. Salvestus algab ja lõpeb tema helinditega. Bortnjanski kirjutas kokku 35 “Vaimuliku kontserti”. Siin leidub neist 3 - # 24, 27 ja 32. Viimane on CD lõppnumber, Tshaikovski olevat pidanud kontsert #32 Bortnjanski kõrgeimaks saavutuseks. Seda kinnitab ka koor erakordselt tundliku esitusega.
Sarti pole ainus itaalia nimi - Baldassare Galuppi “In the Flesh Thou Didst Fall Asleep” näitab, kuidas eurooplased mõjutasid ortodoksi liturgilist muusikat. Peeter Suure akna avamine Euroopasse tõi Venemaal arvukalt heliloojaid, pole ime, et ka kirikumuusikasse jätsid teised eurooplased jälje.
Asjatundjate-spetsialistide järgi laulab EFK teatvasti vana-slaavi, (Church Slavonic) keeles puhtamini ja täpsemalt kui venelased ise. Vene keele mitte-oskajale on selline teadmine kasuks, lisab autentsusele juurdegi.
Õigeusu kirikumuusika kõlapilt vajab erakordse tähelepanu suunamist tasakaalule - sügavate basside mõju kasvab kõrgetes registrites sopranite ja tenorite harmooniates ja ümberpöördult. Üllatavalt energilised tempod meenutavad ladinakeelseid oratooriumeid, barokkajastu mõju - itaallaste lomingus eriti -, annab värvingut ning soojust. Kuid, iga tehnilisemaks kujunevat arutust, mis kaalub vaid täpsust, tehnikat, absoluutset kõla tuleks siin vältida. Olulisem - kõige eelnevaga arvestades, on emotsioon. Petseri kloostris sai kunagi kuuldud munkade liturgia esitust, meelde jäi just sügavusklik häälte kokkusulamine. See on ortodoksi kirikumuusika omapära, see on pattukahetsedes rahulik taeva poole pöördumine, see on mitmeti õige usk.
EFK elukutselise kammerkoorina teadagi omab juba intonatsiooni, tempo ja diktsioonipuhtust, mida mungad ehk mitte. Koori professionaalsusele lisab juurdegi tehniliselt laitmatu salvestus (Tallinna Metodisti kirikus), kus esikohal on rikkalikult tundelisus, emotsionaalsus, esituslaad, mida Hillier ilmselt hoiab tähtsana.
Kuigi on tegemist arhailisema muusikaga, on Powers of Heaven värske, uus, tundlikult esitatud salvestus, mis viib ühest lummusest teise. Iga uue kuulamisega kooruvad uued nüansid plaadist välja, kõrv tajub, kuivõrd virgutav on selline väljendusrikkalt viimistletud ja esitatud vaimulik muusika. Põhja-Ameerika turul kindlasti ainulaadne salvestus, haruldane eelreklaam eelolevale kontsertturneele.