Seda sõnumit seletas lahti teisipäeval, 18. veebruaril Toronto Eesti Täienduskooli Eesti Vabariigi aastapäeva aktusele kogunenud kooliperele õpetaja Joel Luhamets.
Ta teatas noortele, et samal päeval oli murdmaasuusatamise MM-il Kristiina Shmigun võitnud medali — sellega Eesti nime maailmale järjekordselt meelde tuletanud. Eesti lipuvärvid said uhkelt Itaalias tuules lehvida, eeskujuks ka Toronto piirkonna noortele, kes ise kogunesid täienduskooli lipu ümber, mille 5. klassi õpilased uhkusega saali kandsid. Lauldi lipu auks “Eesti lipp”. Koolikomitee esinaine Elle Rosenberg heitis avasõnas pilgu sellele, kuidas vabariik sündis, kuidas põhimõtteid on elavana hoitud isegi pimedatel aastatel. Eesti rahva tarkus ja tasakaalukus tõid taasiseseisvumise, samu põhimõtteid katsuvad järgmistele põlvedele TESi koolid edasi anda.
Joel Luhametsa aktuse kõne põhines 1. Korintose kirja 9. peatükil. Jookske nõnda, et te auhinna saate, aga mitte pimedast peast! Peame võitlema kadumatu pärja saavutamise nimel. Igal päeval hävib maailmas üks taimeliik, kui kauaks siis seda ilma jätkub? Mis on olemas, seda tuleb hoida, Eesti rahvas pole ohvriterohket orjaaega unustanud. Meil on oma riik, mis aitab rahval püsida, me pole võrreldavad üksiku taimeliigiga, mis hävib. Paulus kutsub meid heade asjade eest võitlema, püstitama kindlaid eesmärke, austama distsipliini ja korda. Just tahtejõud viis Kristina Shmiguni medalini. TESi täienduskool on teinud tublisti tööd rahvusliku eesmärgiga, nende pingutusi tuleb hinnata. Joel Luhamets lõpetas haarava kõne palvusega, paludes õnnistust Eesti rahvale.
Koolipere jäi pärast palvust püsti seisma, Georg iltal mängis klaveril langenute mälestamiseks Juhan Aaviku “Uinuge, langenud kotkad”. Kombe kohaselt süüdati küünlad mälestusmärgi ees.
Kooliperel on tavaks vabariigi aktusel üle anda lõpetajatele lõpumärgid, mida on algusest peale annetanud Toronto Eesti Ühispank. Tänavune oli 51. lend, lõpetavad Kalle Amolins, Tuula Heinar, Tiina Hiis, Katriina Isberg, Henrik Kajak, Krystal Kaju, Kristina Kald, Katherine Kalvik, Andres Kimsto, Kristian Kuld, Clayo Läänemets ja Lennard Spokowski. Märgid kinnitasid neile rinda klassijuhataja Erika Kessa ja koolijuhataja Tiiu Kajak. Viimane tänas aktusekõnelejat ja kõiki, kes aktuse kordaminekule kaasa aitasid. Lõpetati hümni laulmisega, väärikalt sai järjekordselt märgitud väikese, aga vägeva rahva iseseisvumise aastapäeva.