Sakala nr. 3 (4), 9. jaanuaril 1934.

Kohtu-uurija ameti ärasegamine poliitilise erakonna agitaatori ülesannetega on tekitanud põhjendatud pahameele
Rahvas nõuab kohtuametnikelt erapooletust

Eestlane on oma õiguse suhtes äärmiselt tundelik inimene, kes ei hooli kulust ega waewast ning paneb mängu kogu oma maja ning wara, et saavutada tõde ja õigust. Juba rahwusliku ärkamise ajal, mil lihtne talumees ei mõistnud ametlikku wene ega saksa kohtukeeli, protsesssis ta aastaid enese, oma koduwalla wõi seltsi eest, et aga saawutada tõde ning õigust. Pikk ja wäsitaw oli siis tee õiguse juurde, puudusid korralikult sillutatud maanteed ja raudteed, kuid ta rändas jalgsi Riiga wõi Peterburgi, et isiklikult nõuda ja kaitsta oma õigust. Ta tundis ainult talurahwa seadust ja Balti eraõigust, kuid ta otsis neist tõde tundmatu wene kohtuniku kaudu.
Nüüd on olukord muutunud, iseseiswus on wõimaldanud eestlasele oma kohtu, mis on emakeelne ja kõigile kättesaadaw. Õigusemõistmisega on rahwas rahul, Ta austab ning respekteerib kohtu otsusi. Kohtuotsused on rahwale pühaks ja neid ei arwusta ka awalik arwamine, sest res judicata pro veritate accipitur.
Kohtuniku kutse on meie kõrgem ning puhtam elukutse, kes peab eemal seisma ja hoiduma rahwa ägedast parteipoliitilisest wõitlusest.
Meie eelmises lehes toodud sõnum Wiljandi 2. jaoskonna kohtu-uurija Luha erakonna agitaatoriks muutmise kohta on kihama pannud kogu linna ja maa. Waldadest saabunud üksikasjalised teated, kuidas wabadussõjalaste wannutatud erakonnategelane, riigi kõrgepalgaline ametnik – kohtu-uurija Luha on korduwalt wedanud enesega ametisõitudel kaasas politilise wabadussõjalaste erakonna kihutuskirjandust waldadesse laialilaotamiseks, kusjuures on weel agiteerinud ja pääle ajanud kohalikele wallaomawalitsuse tegelastele, wõib olla ka ametiasjus wäljakutsututele oma erakonna häälekandja tellimisi jne., samuti on jaganud soowitusallkirju oma politilise erakonna liikmeks astumiseks. Kõik see on sündinud ajal, mil hära kohtu-uurija on olnud ametisõitudel riigi kulul.
Meie ei taha siinkohal praegu kõne alla wõtta kohtu-uurija Luha sagedasi wäljasõite riigi kulul ja tema seiklusrikast eraelu, mille kohta Wiljandimaa rahwa suus niikuinii mitmesuguseid kuuldusi, mis kuidagi ei sobi kohtuniku kõrge kutsega.
Kuidas sarnane teguwiis on aga kooskõlas ning lubataw tema kui kohtuniku elukutsega, sellest ei peaks huwitatud olema mitte ainult formaalne seaduse nõue kohtuniku erapooletuse kohta, waid seda enam just awalik huwi ja kodaniku õiglusetunne, mis on kaotanud usu tema ametitalituste erapooletusse ja eksimatusse.
Juba ammu sai toimetus wõrdlemisi üksikasjalisi teateid, kuidas mõned kohtuliku eeluurimise alla sattunud wabadussõjalaste erakonna tegelased on kitsamas ringkonnas suurustanud ja hooplenud oma seljatagusega kohtu-uurija Luha isikus, kes olewat oma mees ja oskawat tema wastu tõstetud süüdistusi uurida nii, et neist midagi wälja ei tule. Samal ajal oli awalikult linnapääl rahwa suus kõneainena teada, kuidas sama kohtu-uurija Luha laiutab wabadussõjalaste politilises erakonnas ja on olnud erakondlikul wandel ühel ajal ühe kohtu all seiswa isikuga. See, mida tähendab erakonnale antud wanne päälegi isiku poolt, kes on annud riigile ametiwande, seda sai meie politsei oma nahal tunda juba kurikuulsa “Astooria” wägistamise loo selgitamises, kus endine poiltseiametnik ja wabside erakonna Läänemaa juht Räästas ei annud wälja oma joomakaaslast pastori Arendit, keda kahtlustatakse metsatöölise naise wägistamises.
On enam kui selge, et wabariigi põhiseaduse § 68 põhjal peawad Eestis teostama õiguse mõistmist omas tegewuses rippumatud kohtud, mis koosnewad kohtunikest, kes on annud riigile truuduse ja ametiwande, kuna mingisugune muu wanne on siin lubamatu ja riisub kohtunikult ta erapooletuse. Olgu tähendatud, et makswa kohtunike ja kohtu-uurijate ametisse määramise korra (RT 2 – 1921) ja kohtute asutuse seaduse põhjal loetakse kohtu-uurija kohtunikuks.
Kui kohtu-uurija südametunnistus on seotud erakonnale politilise wandega ja ta oma tegudega on rikkunud kohtuniku erapooletuse ning seega kaotanud rahwa silmis oma prestiizhi, siis ei ole kahtlust selles, et ta ei wõi kuidagi wiisi enam edasi olla kohtuniku kõrgel kohal. Ja sisuliselt ei ole siin ka midagi katki, sest kümned noored eestisoost kõrgema juriidilise haridusega kohtuametikandidaadid ootawad juba ammu kohti, mis neile ei ole seni jatkunud.
Kuigi wormiliselt põhiseaduse § 71 järgi wõib kohtunikke ametist tagandada ainult kohtu teel, on meil juba olemas pretsedent, kus riigikohus tagandas 1928. a. ametist ühe kohtu-uurija kohtuasutiste seaduse § 295.2 põhjal, mis oleks kiireks rahulduseks rahwa haawunud õigustundele. A.O.
_____

Märkmed: