30. aprilli õhtul tähistatakse nii Eestis kui ka naaber-põhjamaades volbrit. Saksa Walpurgis, rootsi Valborg ja soome vappu on meie volber; kevadpühale, 1. maile eelnev õhtu.
Üliõpilasorganisatsioonide rongkäik kulgeb Tartus mööda Vanemuise tänavat volbriööl. Korp! Vironia pere ees kannab lippu Toronto koondise külaline, väskelt värvid saanud rebane Andres Meri. Foto: vilistlane Jaan Meri
Tänapäeva Eestis on selgelt kaks küllaltki erinevat volbri tähistamist: üliõpilaste ja akadeemiliste organisatsioonide kombestik, seda eriti ülikoolilinnas Tartus ja üldrahvalik pidu, kus figureerivad paganlike sümbolitena nõiad ning tehakse volbrilõket. Mardipäevale sarnane vallatlemine ei ole seoseta: nende vahel on täpselt pool aastat ja pärimused seletavad, et kevadise esimese mai eel oli viimane aeg pahasid vaimusid minema peletada. Või siis vallatleda, kevadhaldjate võimulepääsu eel. Esimesel aastatuhandel sündinud Walpurga-sarnase nimega naisest sai katoliku pühak. Ja teatavasti 1. maid pühitsevad mõned hoopis töölisrahvapühana. Ühesõnaga paras kombestikkude rägastik.
Korp! Vironia Toronto koondise rebased Erik Õunpuu ja Ian Mehisto ning värskelt värvid saanud Vello Verder, Laas Hess, Andres Meri ja Madis Org korp! Vironia maja vapisaalis. Foto: vil! Markus Hess
Volbriöö Tartus tähendab aga linnavõimu üleandmist üliõpilastele. Selle annab linnapea üle lausa raekoja ees, kuhu on kogunenud korporantide ja üliõpilasseltside mass. Kesklinna jõutakse aga rongkäigu korras: organisatsioonide asutamisjärjekorras, tõrvikud käes ja laulud suul. Raekoja platsilt siirdutakse edasi ülikooli peahoone ette järjekordseks tervituseks, seekord rektori poolt ning siis minnaks mäkke. Toomemäel toimub omapärane rituaal, kus Eesti Üliõpilaste Seltsi ühe akadeemilise perekonna liikmed pesevad shampusega Karl Ernst von Baeri kuju pead.
Pealelõunase rongkäigu ja kesköötunni vahelisel ajal on kõik korporatsioonid ja seltsid vastavalt oma konvendihoonetes või suuremaks vastuvõtuks üüritud ruumides. Igaüks vastavalt oma kombestikule; kuid üldnimetajateks on laul, nali ja rebasteater. Peale keskööd avavad konvendid oma uksed vastas-organisatsioonidest külalistele ja algab suuremat sorti seiklemine, tants ja trall.
Volbriööd võiks pidada Tartu organiseeritud üliõpilaselu kõrghetkeks ja seda on välismaa eesti korpide ja seltside liimetel eriti suur elamus kogeda. Just sellepärast on korp! Vironia Toronto koondis saatnud alates 2000. a. igal kevadel oma värskeid liikmeid (rebaseid) Tartusse selleks ööks, kogema korporatsioonielu tõelist hõngu. Järjekordselt said 4 Toronto vironust oma värvid korpi Tartu kodus ja külas oli kokku 15 meielinna venda.
Juba koidab Tartu kohal, kuid korp! Vironia Toronto, Tallinna ja Tartu koondiste rebastel ei ole teekond veel lõpenud... Foto: vil! Markus Hess
Värskele värvikandjale usaldatakse rongkäigus Vironia pere ees lippu kanda ja tänavu sai selle au osaliseks University of Western Ontario tudeng reb! Andres Meri (20). Tartus sai värvid ka Torontos Vironia ridadesse astunud reb! Madis Org (19) – Eestis sündinud ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetanud noormees, kes alustas tänavu õpinguid Toronto Ülikooli inseneriteaduskonnas. Mõned tema kirjaread kevadisest Eestist:
“Niisiis kulgesime ka meie, torontokad ning mõned seltsivennad Tallinna ning Tartu konvendist, ilma eriliste kaotusteta kuni kella 5-ni hommikul. Siis aga suundusime tagasi Vironia majja, kus meid ootas soe supp (ja õlu muidugi). Seal langesid mõned meist unne, aga paljud kes veetsid väärt aega sellistel varajastel hommikutundidel koos teiste viroonustega, olid tunnistajaks, et päike tõusis ka sellel hommikul ning ootasid vapralt ära kella 10-se paadisõidu Emajõel.”
