Koostanud Anne Velliste
Kirjastus Aade, 2013
544 lk, kõva köide
Käesolev raamat annab lugejale harukordse võimaluse saada osa ühe Jakob ja Olga Pätsi pere liikme lapsepõlve- ja noorusmälestustest. Voldemar Päts sündis perre 1878. aastal neljanda lapsena vendade Nikolai, Konstantini ja Pauli järel. Temast nooremad olid Peeter ja Marianne.
Voldemar Päts oli hellahingeline ja tähelepanelik vaatleja, kellest sai kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija. Just temast sai Tallinna Kunsttööstuskooli – hilisema Riigi Kunsttööstuskooli – esimene direktor.
Voldemar Päts oli koos oma venna Konstantiniga otseselt seotud „Iseseisvuse manifesti“ väljakuulutamisega. Tal olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena, hiljem Eesti haridusministeeriumi osakonnajuhataja ning haridusministri abina. V. Pätsi mälestused viivad lugeja aega, mil sündis Eesti riik.
Aega, mida me nimetame esimeseks Eesti ajaks ja mis kestis 7890 päeva.
1944. a. sügisel oli Voldemar Päts vendadest ja õest ainus, kel õnnestus Nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt pääseda. Kogumikus leiab avaldamist see oluline osa V. Pätsi arhiivist, mille tema järeltulijad võõrsil alles on hoidnud. Aga me saame lugeda ka tema neljandat põlve järeltulijast Steve Jürvetsonist.
Voldemar Päts suri Kanadas Montrealis 1958. a. ja on maetud sealsele eesti kalmistule. Nüüd on ta jõudnud tagasi koju.
