Jõnglasena jäin vahele koerustüki tõttu, mis ei olnud läbimõeldud. Vabandusena pakkusin kardavoile, et teised tegid enne, mina ainult järgi. Anti andeks, karistuseks vaid kodune ettekanne. Kodus oli suurem ülekuulamine. Järgitegemine olevat ahvimine, ütles vana karmilt. Ninatargana küsisin, kas me pole ahvide järeltulijad? Et ahvimine on peaaegu inimlik? Eksimine siis polevat? Säh sulle haridust. Need polnud mu esimesed triibulised, ega viimased.

Kaugete aastakümnete tagust tagumikulesaamist ei tasuks muidu meenutada, kui poleks seda internetti, mille kaudu me kõik targemaks saame. Vaat, omal ajal pidi kõike omaks võtma, taadi käes vits ja memme käes rätik pisarate, kui neid julgesid näidata, kuivatamiseks. Kuid omaks sai võetud. Valus oli, aga omad vitsad.

Internet lubab sõimata, salata, kommentaare panna, ja mitte omaks võtta ühtegi üleastumist. Mina ei ole enam sugugi too naaksmann, kes möödanikus vahele jäi. Või pääses karistusest, neid kordi oli vist rohkemgi. Põhimõtted on ikka samad, võtan omaks enese vead. Kannatan ikka vitsa, kui välja teenitud.

Vanainimesena seda teemat Kertuga arutades, kui lastelapsed kellegi sünnipäeval ulakalt karistamata ühele-teisele liiga tegid, ütes küljeluuke, et - nuu, las nad olla. Nad vaid lapsed.

Mida aga kosta nende laste kohta, kes on täitsa käest ära? Täiskasvanud lapsed? Vastuse sain hiljuti semu Endli poja Etsi käest. Olin ajalehte lugenud, rahul olnud, kuid siis internetis aru saanud, et teised polevatki. Etsi rehnutt: Parajad Tartu Ülikooli Indiiviidid, ehk PTÜI järeltulijad. Kukalt kratsides, siis lisas Enni ise, kes vanusele vaatamat pole sugugi tuima mõttega, et ka Parajad Toronto Ülikooli Ignoraamused võiks vastuseks olla. Tartu College kellegi suhu ei mahtunud, kuna siis oleks olnud PTCI. Mina pidin viimasena lisama oma tarkuse: Kanepi kandis oli to tsee ikka ptüi moodi, sülita suust nagu soovid.

Kauges nooruses kõik voorimehed sülitasid, aga vaid siis kui inimesi polnud ligi. Viisakus tähendas palju, muidu poleks saanud küüdihuvilisi. Nüüd aga targad mõttevedajad, kes ei vii mõtet kuskilegi kommenteerivad pritsmetega internetis. Ptüi, arvan mina. Vähemalt voorimehe uhke lirts oli avalikult hammaste vahelt lastud, siis kui polnud sõiduootajat, mitte nagu need netikiskjad, kes luuravad anonüümsuse kaudu julgust andvat tihnikus. (Kas pole kogu see viimane lause uhke – Ets ise kirjutas tasakaalukalt mulle ette!)
VOLLI

Märkmed: