Mõni ehk mäletab mind õndsa Meie Õlu aegadest, vahete-vahel määrisin tolle ajalehe toimetusele mõne loo kaela, mis ka trükimusta nägi siis kui poleemikast ja poliitikast, pensionäride pillerkaartest oli vajaka. Minu kritseldamiste vastu enam huvi ei tuntud kui ajaleheleivad ühte kappi pandi ja Vana Eestlase toimetus sai need tähtsamad maakeelsed kohustused omale. Tutvustest polnud kasu. Küllap mängis rolli see, et sõber Karla oli käbedam, torkis oma kargu ukse vahele nagu välk ja oligi mihkel oma kalendrisaba jagama. Mina kui nõks noorem mees ei hakanud vastu, siinse maa seadused annavad ju eelise nagu golfimänguski inimesele kel on händikäpp.

Ju aitas Karla tähelennule kaasa ka see, et ta on Tartumaa poiss. Uued ühendatud, erapooletuks ning sõltumatuks väljakuulutatud ajalehe omanikud pidasid Tartu Kolledžit. Tutvus olemas. Nagu aga Karla sabadest (või õigemini sabaalustest) aru saan ta vist ise ülikooli ei jõudnud, ajab ikka seda maakoolikeelt nii et kõike ei mõikagi. Kanepi lähistel pidime kõik pealinnakeele selgeks õppima, muidu suurlinnades hakkama ei saanud. Jurjevi kandis see nii oluline ei olnud. Ainult ühes asjas jäin võidumeheks, minu Kertu on märksa kurjem kui Kata, uskuge mind. Kui Karlaga kohtume, siis selle üle me enam ei vaidlegi.

Kuid nüüd paistab mul olevat eelis, mida Karlal enam pole. Ehkki monopol on Toronto eesti ajakirjanduses valitsenud juba kauem kui 10 aastat siis on need Jurjevi isandad/emandad hakanud hiljuti interneti vabadusele, isegi vabaajakirjanduse ideaalidele vastu. Estonian World Review on selline sõltumatu aateline portaal, kus avaldavad kõik lailalipaistatud eesti ajalehed nii Piitrist kui Stockholmist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Austraaliast seda mida paberlehes on ilmunud.

EWRi toimetuses on muhedad ja mõnusad inimesed. Arvud näitavat, et EWRil olevat külastajaid kümnetes tuhandetest arvutitest, enam kui sajalt maalt. Neile kirjutan hea meelega! Honorari ei ootagi, ning ega neid väheseid sente ka paberlehe käest naljalt enam keegi välja ei pressi. Kui just tutvusi ei ole.

Kuid Karla peremehed ei soovi vist enda netilehte nendega kõrvutada, uus Eesti Õle internetileht, kelle toimetaja tänaseni teadmata, (miks?) ei saada EWRi portaali täispikkuses ajalehes ilmunud artikkleid. Ega sugugi ka sedagi, mis lugejat huvitaks, Näituseks Karla kalendrisaba. Kuid tollest väliseestlaskonnast ometi saadetakse lahedat lugemist. Ehk nood Jurjevi akadeemikud, mine tea kes seal mida otsustab, soovivad paberlehele otsa ka internetimonopoli?

Sissisõda ei huvita, Kertuga küllalt aastakümnete kestel madistatud. Vabadus kirjutada, leida toimetuse heakskiitu, ning takka internetis avaldamist pole ju ometi asi mille eest peaks võitlema – eestlased on seda pidanud aastasadu tegema. Kahju, et Karlale eetris ruumi ei anta, kahju, et ise paberlehte ei pääse, kahjurõõmu mul pole, et sain löögile. Karla kalendrisaba õnneks seitungis ikka ilmub. Kuid miks mitte internetis? Tea mis temaga edasi saab.

Tean aga ise seda, et räägi mis keelt tahes, freiheit, svoboda ja priius, kallis anne, kuuluvad ka kirjasõna kohta. Eriti sõltumatus internetis.
VOLLI

Märkmed: