21. dets. 2020
Ursula von der Leyen pidamas Euroopa Parlamendis kõnet 16.12.2020. Foto: Scanpix
Euroopa Komisjoni president peab ELi riigijuhtide otsust lükata “õigusriigi põhimõtete” kehtestamine kaheks aastaks edasi “õiglusega venitamiseks” ja lubab, et põhimõtete regulatsioon hakkab kehtima uue aasta esimesest päevast.
https://objektiiv.ee/von-der-l...
Vaatamata Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhtide otsusele, et “õigusriigi põhimõtete” kehtestamine lükatakse kaheks aastaks, ehk seniks kui neile annab oma hinnangu Euroopa Kohus, edasi, esines Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen avaldusega, milles väitis, et viidatud “printsiibid” hakkavad kõigest hoolimata kehtima 2021. aasta 1. jaanuarist, vahendab ReMix.
Endine Poola välisminister ja tänane Euroopa Parlamendi saadik Witold Waszczykowski märkis selle peale, et ta on liikmesriike sellise stsenaariumi eest korduvalt hoiatanud.
“Enam pole illusioone selle suhtes, et Euroopa institutsioonid ootavad kaks aastat Euroopa Kohtu otsust. Ma olen aastaid korranud, et Euroopa Liit ei ole altruistide klubi. See peab ideoloogilist ja institutsionaalset sõda ning võitleb suurimate liikmesriikide ülemvõimu eest,” postitas ta sotsiaalmeedias.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Waszczykowski säutsus lisaks, et “selline otsus [“põhimõtted” vaatab üle Euroopa Kohus] võeti Nõukogus vastu 27 Euroopa Liidu riigijuhi poolt selle daami [von der Leyeni] juuresolekul. Seega bürokraatlik Komisjon ei pea 27 demokraatlikult valitud riigijuhi otsuseid siduvaks. Ma olen teid selle eest varem hoiatanud.”Euroopa Liidu riigijuhtide tippkohtumisel võeti vastu ühine deklaratsioon, milles lepiti kokku, et “õigusriigi põhimõtete” sidumine Euroopa Liidu rahastusega lükatakse kaks aastat edasi, kuniks nende kooskõla Euroopa Liidu seadustega vaatab üle Euroopa Kohus.
Von der Leyeni sõnul pole Nõukogu otsustel otsustavat tähendust. Euroopa Parlamendi ees esinedes väitis ta, et Poola ja Ungari ei saa “õigusriigi põhimõtete” mehhanismi kehtestamist edasi lükata.
“Nõukogu lõppjäreldused ei muuda lõpuks tingimuslikkuse [“õigusriigi põhimõtete”] mehhanismi suhtes mitte midagi ja seda nii seaduste kui nende rakendamise osas. … On tekkinud kartus, et [“õigusriigi põhimõtete”] rakendamise regulatsioon viibib ja õiglusega viivitamine on õigluse keelamine. Seda ei juhtu. Uus regulatsioon hakkab kehtima 1. jaanuarist 2021,” kuulutas von der Leyen Parlamendi ees.
Mida arvab Euroopa Liidu “õigusriigi põhimõtetest” Prantsuse filosoof Éric Zemmour, saab lugeda siit.
Toimetas Karol Kallas
