Ausamba taastamise idee tuli Läti Cēsise Rahvarinde tugigrupilt (Maris Niklass). 1997. aastal pöördusid lätlased minu kui Eesti Vabariigi 80. aastapäeva ürituste peakorraldaja ja juubelikomisjoni aseesimehe poole palvega, et ka eestlased toetaksid ausamba taastamist., mille nõukogude ametivõimud olid 1951. aastal lasknud hävitada. Võidusammas oli püstitatud 1924. aastal Vabadussõjas langenud eestlaste ja lätlaste mälestuseks. Samba ehitamisel oli materjalina kasutatud dolomiiti, mida nüüd Lätis enam ei kaevandatud. Seetõttu palusid lätlased abi meilt analoogilise materjali leidmiseks.
Kaasas tükike lõhatud sambast, sõitsime Läti delegatsiooniga Saaremaale. Pärast kohtumist ja läbirääkimisi Saare maavanemaga suundusime Kaarmale, kus leidsime dolomiiti, mis sarnanes lätlaste näidisega. Hilisemate läbirääkimiste käigus kahjuks langes „Kaarma Dolomiit“ erinevatel põhjustel ära ja töö teostas Saaremaa dolomiidiraiduri hr. V.Saia erafirma.
Teine takistus tuli sellest, et vaieldi selle üle, kes peab sambataastamist finantseerima, kas Eesti või Läti. Peale mitmeid taotlusi ja äraütlemisi ning isiklikku kohtumist peaminister Mart Siimanni ja mitme valitsuse liikmega, õnnestus mul saada Eesti valitsuse nõusolek ja toetus 200 000 kroonile. Andsin sellest otsekohe teada lätlastele. Hr. M. Niklass informeeris üht Läti päevalehte, kes avaldas sellest uudise, lisades: näete, eestlased leidsid raha, aga Läti valitsus ei toeta ja ei suuda enne suurt juubelit ka midagi otsustada. Selle sõnumi tulemusel otsustas ka Läti toetada Võidusamba rajamist poole miljoni Eesti krooniga.Tegime veel põõrdumise väliseestlastele ja Kanada eestlased toetasid meie algatust kümne tuhande eesti krooniga.
Võidusammas taheti avada Läti Vabariigi 80. aastapäevaks, 18. novembril 1998. aastal. Kahjuks selgus, et viimaste dolomiidikoormate äratoomiseks ei jätku raha. Lätlased palusid abi meilt,et leida mingi lahendus. Pöördusin EV juubelikomisjoni nimel kirjalikult mitmete Eesti firmade ja pankade poole, aga kõikjalt tulid viisakad äraütlemised või ei suvatsetud üldse vastata. Abikäe ulatas viimasel hetkel Tallinna Sadam, teatades, et raha neil anda ei ole, aga suuri autosid, mis dolomiidi Saaremaalt Lätti võivad toimetada, on võimalik anda. Nii veetigi 140 tonni Saaremaa dolomiiti Võndu (Cesis), kus eestlaste ja lätlaste ühise võidu auks avati 18-meetri kõrgune kaunis Võidusammas. Eestlased ja lätlased leppisid juba 1994. aastal kokku, et iga viie aasta järel süüdatakse Võnnu kangelaste mälestuseks võidutuled Cēsise keskväljakul ja korraldatakse paraad,kus osalevad mõlema riigi presidendid ning üks osa võidutulest tuuakse Eestisse, et ühendada laulupeo ja muinastuled ühiseks Võidutuleks.
Jüri Trei
Võnnu Võidusamba taastamise Eesti toimkonna juht
Läti Kolme tähe ordeni kavaler
