Võõrsil ja kodus. Ilvesed ERR

Eestlased Kanadas | 01 Nov 2024 | EWR

Maie Ilves Autor/allikas: Taavi Tamtik - pics/2024/11/61327_001_t.jpg — Maie Ilves Autor/allikas: Taavi Tamtik

"Võõrsil ja kodus" saade viib kuulajad külla Kanada väliseesti peredele. Need pered ei elaks seal, kui poleks olnud 1944. aasta suurt põgenemist Eestist, mille tingis vene vägede pealetung. Need pered jätsid maha pea kõik, mis oli kallis - sugulased, töökohad, sõbrad ja kodud. Elu tuli uuesti nullist alustada, sageli mitu korda.

Sarja 5. saates jagavad oma lugusid eestlaseks olemisest ja eestlaseks jäämisest Maie Ilves, tema tütar Karin llves Bergen ning Maie pojatütar Laura Ilves.

Neiupõlvenimega Maie Berendsen sündis Tallinnas 1934. aastal pere ainukese lapsena. Elati Nõmmel, Maie käis Rahumäe algkoolis, kahjuks jäi kooliskäimise aeg lühikeseks, vaid poolteist klassi, sest pärast 9. märtsi Tallinna pommitamist pandi paljud koolid kinni. Septembris samal aastal astus 9-aastane Maie purjeka Navigaator pardale koos 80 kaasreisijaga, kellest 34 olid lapsed. Rootsis pidi Maie kiiresti iseseisvuma, sest vanemad olid pikad päevad tööl, kooliminek ja endale söögi valmistamine jäi Maie õlule.

Sarnaselt paljudele teistele eesti peredele valdas ka Maie vanemaid 50ndate alguses Rootsis hirm, et neid võidakse nõukogude liidule välja anda. Valikuid, kuhu minna, oli mitmeid. Paljud unistasid Ameerikast, sinna oli aga raske saada ning pigem mindi illegaalselt, lihtsalt heale õnnele lootes. Maie pere eelistas turvalisemat varianti, ehk Kanadat, kuhu sai minna legaalselt, aga selleks oli muidugi vaja raha, üsna suurt summat, mida perel kohe välja käia polnud. Õnneks saadi abi rahvusvaheliselt abiorganisatsioonilt ning reis Kanadasse läks läbi Saksamaa. Aastaid hiljem õnnestus Eestist Kanadasse tuua ka Maie vanaema, kes kohanes eluga uues ühiskonnas kenasti.

Maie tütar, Karin Ilves Bergen sündis 1962. aastal Torontos. Karin töötab prantsuse keele keelekümblus õpetajana ja eripedagoogina nng on pühendunud noorte inimeste motiveerimisele ja kaasamisele. Eesti identiteediga on Karinil olnud vastuolulised suhted. Intensiivsed rahvuslikud huvitegevused tema pigem mässulise olemusega hästi ei sobinud. Nõnda jäi eestlus temast kaugele aastakümneteks ning uuesti avastas ta selle alles 40ndates eluaastates.

https://vikerraadio.err.ee/160...