Kasekampid. Autor/allikas: Ave-Marleen Rei/ER
Just selles linnas elavad ja toimetavad ka Andres Kasekamp, tema isa ja onu, Ilmar ja Henn Kasekamp ning Andrese tütar Kaisa Kasekamp.
Andrese isa Ilmar on sündinud 1932. aastal. Ilmari vanem vend Henn aastal 1930. Vene vägede pealetungi eest lahkus Kasekampide pere Tallinnast Saaremaale, kust loodeti paadiga Rootsi saada, aga seda ei juhtunud. Ainus järelejäänud variant oli üritada Saksamaale minna. Taanduvate sakslaste abiga jõudis pere Jaagurahu sadamasse, kust läks laev Lätti ning nädal hiljem liiguti sealt edasi Saksamaale.
Saksamaale jäi pere rohkem kui kolmeks aastaks, selle aja jooksul tuli korduvalt kolida. Põgenikele tagati küll mingi söögipoolis rahvusvaheliste organisatsioonide poolt, aga elutingimused polnud siiski kiita, elati kasarmutes, vanades koolimajades. Kuna Saksamaa oli sõjajärgselt väga kehvas olukorras, otsiti võimalust edasi liikumiseks. 1948. aastal õnnestus Kasekampidel minna Rootsi, kus tajuti siiski Nõukogude Liidule liigset lähedust ning kui oldi piisavalt ressursse kogunud, võeti suund Kanada peale. Juba Rootsis kullassepa äris tegutsenud Hennust sai kullassepa õpipoiss, millest kujuneski tema elutöö. Ilmarist sai hiljem üliõpilane ja kõva käsi võrkpallis.
llmari poeg Andres Kasekamp sündis Torontos 1966. aastal. 1989. lõpetas ta Toronto ülikooli ajaloolasena ning sai aasta hiljem samast magistrikraadi. Doktorikraad tuli 1996 Londoni ülikoolist. 90ndate lõpul sidus ta ennast püsivamalt Eestiga ning pidas siin erinevaid ameteid olles nii Tartu Ülikooli Balti poliitika professor, Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja, kui ka teadusajakirja Journal of Baltic Studies peatoimetaja. Pikk Eestis elamise periood sai läbi 2017. aastal, kui Andres asus juhtima Toronto Ülikooli eesti õppetooli.