Monika Roose-Kolga, Laas Kolga, Lief Kolga, Marcus Kolga. Autor/allikas: Ave-Marleen Rei / ERR
Aare Kolga sündis 1941. aastal Haapsalus ning oli Eestist lahkudes kahe ja poole aastane. Tema abikaasa Tiiu oli Eestist lahkudes vaid aastane. Mõlemad sattusid Rootsi ning alustasid seal kooliteed. Esimesed teadlikud mälestused pärinevadki Rootsist, kus alguses tajuti ka diskrimineerimist. Kanadasse edasi liikusid Aare ja Tiiu 1951. aastal aurikuga Gripsholm. Ühisel laevareisil nad teineteist veel ei tundnud ega aimanud ette tutvumist ja abiellumist oma uuel kodumaal. Oma ühises kodus Kanadas on Aare ja Tiiu aastate kestel võõrustanud mitmeid tuntud Eesti artiste ning aidanud neid nii nõu kui jõuga.
Aare ja Tiiu poeg Marcus Kolga on sündinud 1973. aastal Torontos, õppinud politoloogiat ning tegutseb inimõiguste aktivisti, analüütiku ning ettevõtjana. Marcus on loonud mitmeid dokumentaalfilme nagu "GULAG 113" ja "Gustloffi uppumine", lisaks esineb ta pidevalt meedias ning tõstab väikeriikidele olulisi teemasid ka Kanada poliitikute lauale. Ta on teinud ära suure töö teadlikkuse tõstmisel eesti ajaloost ja see on Kanadas eriti vajalik, sest koolisüsteemis neid teemasid ei puudutata.
Marcuse pojad Laas Johan Otto Kolga ja Lief Jürgen Kolga on sündinud vastavalt 2005. ja 2003. aastal. Eestikeelses kodus kasvanud poisid on suviti olnud tööl Toronto Eesti vanadekodus pakkudes neile seltsi ja erinevaid tegevusi. Oma ema tõttu on mõlemad poisid olnud ka Jõekääru lastelaagriga, neid võib suisa nimetada sealseteks püsiklientideks. Kaugemas tulevikus tahaksid nad ka pikemaks perioodiks Eestisse tulla - kas siis õppima, tööle või ajateenistusse.